![]() Toompeal hävitati taas e-hääledVIRGO KRUVE, 29. jaanuar 2014Kohalike volikogude valimistest on möödas kolm kuud ning e-valimistega seotud andmed ja hääled on lõpuks hävitatud. Viibimuse põhjuseks oli Alajõe vallast tulnud kaebuse arutamine, mis sai keelduva lahenduse alles 19. detsembril Riigikohtus. Elektroonilise hääletamise komisjon viis läbi elektrooniliste häälte, infosüsteemi varukoopiate ja krüpteerimise võtmete hävitamise 9. jaanuaril Toompeal Vabariigi Valimiskomisjoni ruumides. Lisaks ametnikele olid kohal peale siinkirjutaja veel üks vaatleja ning palgatud audiitor ja kaameramees. Eelmistel, 2011. aasta valimistel oli sellesarnase protsessi juures vähemalt kolm välisvaatlejat ja kümmekond huvilist Eestist. Samuti süsteemi kahtlevalt suhtuja, kes esitas kohapeal avalduse andmete hävitamata jätmiseks, et oleks võimalus süsteemi järelkontrolliks, aga selle jättis tollane Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) esimees Heiki Sibul ettearvatult arvestamata. Nüüd oli protsess rahulikum, et mitte öelda - rutiinsem. Plaadid läksid purustajasse Audiitoril olnud turvakleebiste nimekirja järgi hakati avama kõvaketaste ning CD- ja DVD-plaatidega turvaümbrikke. Pärast vastava märke tegemist läksid plaadid purustajasse, kus neist jäi alles kolm tükki. Elektroonilisi hääli sisaldanud serveri kõvaketas avati tööriistu ja jõudu kasutades füüsiliselt ning selle sisu (metallplaat andmetega) tehti tükkideks. Neist ühe tüki küsisin suveniirina kaasa, sest virtuaalsetes valimistes on ka midagi füüsilist. Häälte krüpteerimiseks kasutatud tarkvaralised võtmed kirjutati üle, et neid oleks võimalik järgmisel korral kasutada, aga kaoks seos viimati antud häältega. Samuti rikuti ülekirjutamise teel turvamooduli partitsioon, kus olid võtmed häälte krüpteerimiseks ja lugemise dekrüpteerimiseks. Minu soovi peale sai veelkord vaadatud kehtetute häälte logifaili. Seal oli üks rida kehtetu häälega, mille kohta on teada vaid see, et see anti infosüsteemis numbri 784 all kirjeldatud jaoskonnas, mis ühe kohalviibija sõnul pidavat olema Tallinnas. Kokku anti selles linnas 47745 e-häält, mille seas on ka selle kehtetuks tunnistatud hääle andja. Temale oli infosüsteem andnud kinnituse korrektsest hääle edastamisest ja alles lugemisel selgus, et krüpteeritud hääle tunnistas valimiste tarkvara kehtetuks. See on juba teist valimist järjest, kus ühe hääle loeb valimiste süsteem kehtetuks. Eelmisel korral kaaluti hääle dekrüpteerimist, et selle sisust saada infot vea kohta. Sellega oleks rikutud hääle salajasust (oleks saadud teada valija), ning sellest loobuti. Seekord midagi isegi ei arutatud. Logifail läheb erafirmale Tõenäoliselt saab selle kehtetu e-hääle kohta infot valimiste tarkvara loonud firma, kellele nüüd antakse logifail kõigi hääletamisega seotud võrguühenduste kohta, kus on nii ajad, krüpteeritud hääle identifikaator kui ka arvutite IP-aadressid. Valijate isikukoodid oli komisjonil plaanis eemaldada, aga see ei õnnestunud. Tööpäeva lõpuks lahkusid ka 2 tundi ja 20 minutit ruumis veetnud vaatlejad sealt teadmatusega, mis sellest logifailist lõpuks saab. Kui isikukoodidest vabanetakse, antakse ka logifail firmale üle. Tööle jäid kaks serverit, et teostada kõvaketta andmete ülekirjutamist, sest uued valimised on juba nelja kuu pärast ning korraldajatel pole põhjust kõigi serverite kõvakettaid hävitada. Mina ise käisin valimisjaoskonnas paberiga hääletamas, sest korraldajate antud info polnud minu jaoks piisav ning lõpuks oleks taandunud pimesi usalduseks ametnike ja tarkvara loonud erafirma vastu. Minule paistsid e-valimised sama ausad ja läbipaistvad kui mustkunstniku trikid publikule, sest kõike ikkagi ei avalikustatud. Tõsi, nüüd oli esmakordselt vaatlejatel võimalik näha ka serverite hoiuruumi ja videod tehti internetis kättesaadavaks, aga läbipaistvus ei ole veel võrreldav valimisjaoskondades toimuvate valimistega. Uued e-valimised on juba vähem kui nelja kuu pärast ning Eesti ei saa nendele minna senise mustkunsti ja läbipaistmatu süsteemiga. Olen seisukohal, et täielikult vabad on ainult valimisjaoskonnas hääletajad, lõpuni salajased ainult paberil antud hääled ja täielikult vaadeldavad valimisjaoskonnas toimuvad hääletused. Need on põhjused, miks eelistan valimisjaoskonnas hääletamist, aga e-valimisi vaatlen ka edaspidi. VIRGO KRUVE, e-vaatleja [esiletõste:] Olen seisukohal, et täielikult vabad on ainult valimisjaoskonnas hääletajad, lõpuni salajased ainult paberil antud hääled ja täielikult vaadeldavad valimisjaoskonnas toimuvad hääletused. [fotoallkirjad] 9. jaanuaril Toompeal e-häälte hävitamine. Fotod Virgo Kruve Häälte hävitamise juures viibisid valimiste süsteemi võtmeid hallanud ametnikud. Toimuv jäädvustati kaameraga. Hääli talletanud serveri kõvaketta demonteerimine. Uve Lokk murrab katki hääli talletanud serveri kõvaketta metallplaadi andmetega. Kõrval avab Tarvi Martens teist kõvaketast. Viimati muudetud: 29.01.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |