Jüri Ratas: ESM-iga ei tohi kiirustada

„Olukorras, kus Eesti riigivõlg on küll ainult 6,6%, kuid meie lastetoetus on 19 eurot kuus, keskmine vanaduspension 318 eurot kuus ja suhtelises vaesuses elab viiendik rahvastikust, on arusaadav, et paljud Eesti inimesed suhtuvad kriitiliselt meist rikkamatele riikidele laenamisse," sõnas Ratas.

„Riigikohus otsustas küll napi häälteenamusega, et Euroopa stabiilsusmehhanismi alusleping on põhiseadusega kooskõlas, kuid samas rõhutati, et 2003. aastal läbi viidud seni viimasel rahvahääletusel antud mandaat hakkab ammenduma ja rahvas pole andnud nõusolekut delegeerida piiramatult Eesti pädevust Euroopa Liidule," rõhutas Ratas oma kõnes.

„ESM-i eelkäija EFSF pidi olema tulekahjukustutaja ja ESM pidi hakkama tegelema sisuliste probleemide lahendamistega. Paraku tundub, et tegelikult pole sisuliste probleemideni siiani jõutud. Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ettenähtud 60%-list võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki," lausus Ratas. „Maastrichti kriteeriumite täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinedes. Neist kriteeriumitest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma."

„Keskerakonna fraktsioon toetab põhiseaduskomisjonis välja käidud seisukohta, et ühes eelnõus ei peaks olema koos välislepingu ratifitseerimine ja siseriiklik rakendamine. Meie soov on, et antud eelnõu lahutataks kaheks - ühega ratifitseeritaks ESM ja teine eelnõu korraldaks selle siseriiklikku rakendamist," lõpetas Ratas.

Jaga |