Kuidas arvutatakse pensione Euroopas?

OLEV RAJU,      14. detsember 2005


Euroopas ei räägita metallitöölise keskmisest palgast, millega meil teinekord pensione võrreldakse. Seda tehti 40 aastat tagasi. Pensionide taseme võrdlemise aluseks on Euroopas tegelikult ainult üks näitaja. See on asendusmäär. Kuidas see leitakse? Võetakse 65–75aastaste pensionäride keskmine pension ja jagatakse see 50–59aastaste töölkäijate keskmise palgaga. Vaadatakse, mitu protsenti see pension moodustab pensionieeliku keskmisest. Aastakäigud 60–64 jäetakse välja, kuna eri riikides on pensioniiga erinev.
Millise protsendi siis keskmine pension Euroopas keskmisest palgast moodustab? Belgias 67, Taani 68, Saksamaa 76, Kreeka 118, Prantsusmaa 95, Hispaania 78. Seega kõikides riikides on keskmine pension keskmisest palgast vähemalt 67%. Aga meil?
Kõige parem oli aasta 1996. Siis, kui Keskerakonna ja KMÜ valitsus pensione märgatavalt tõstis. Edasi hakkas suhe pidevalt vähenema. Järgmisel aastal juba 44,9, edasi 43,9 ja nii edasi. Kuni kõige drastilisema suhteni aastal 2004, kui peaminister oli Res Publica esimees Juhan Parts ja rahandusminister respublikaan Tõnis Palts. Siis moodustas keskmine pension keskmisest palgast vaid 42,3%. Kordan veel kord, Euroopa Liidu keskmine pension on 80% keskmisest palgast.
Õnneks muutub olukord nüüd, mil valitsus pensione märgatavalt tõstis. Pension hakkab meil moodustama keskmisest palgast kusagil 50%. Edasi tuleb liikuda euroopaliku pensioni suunas. See saabub siis, kui keskmine pension on 4000 piirimail. Kas selleks raha on?
Öeldakse, et ei ole. Kuid kuhu siis raha jääb? Pensionide osakaal on meil rahvuslikust koguproduktist niigi poole väiksem kui teistes riikides. Vastan. Kasumite osakaal võrreldes euroliidu vanade liikmesriikidega on meil koguproduktis kaks korda suurem, investeeringute osa poole suurem. Selge, et pensioniraha sinna kaobki.
Lisaks veel see kurikuulus 4% sotsiaalmaksust, mida hakatakse pensionidena välja võtma alles 25 aasta pärast.
Tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele asjale. Jutt on mediaan-, mitte aritmeetilisest keskmisest, s.o tõelisest keskmisest palgast ja keskmisest pensionist. Ei tehta nii nagu Eestimaal, kus Jüri Mõisa või Tõnis Paltsu palk ja sissetulek pannakse ka keskmise palga sisse ja siis saadakse 8000 krooni.
Mis on tegelik keskmine? Võetakse see arv, millest pooled inimesed saavad väiksemat palka ja pooled suuremat palka. Siis on üks miljonär üks ühik ja ei riku seda keskmist ära. Kui Eestis võetaks selline mediaankeskmine, siis tuleks keskmine palk ligikaudu 4800 krooni. Sellest saavad pooled vähem, pooled rohkem palka. Samuti leitakse loomulikult ka keskmine pension. Siinkohal on aga erinevus aritmeetilise keskmise ja mediaankeskmise vahel väike.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)