Reformierakond kavandab koos Vene erakonnaga ausammast Koganile

Samba püstitamine olevat blogi andmetel olnud arutusel Reformierakonna peaideoloogi Rain Rosimannuse ja Vene erakonna juhi Stanislav Tšerepanovi vahel, kui mehed kohtusid päris avalikult aasta algul Toompeal Riigikogu ruumides.

„Jututeemaks olid olnud valimised Tallinnas ja Kogani ausammas.

Kogan lõi 1980. aastate lõpus Eestis vastukaaluks Rahvarindele organisatsiooni Interrinne, mis hakkas Eesti iseseisvuspüüdlustele vastu töötama. 1991. aasta sügisel, kui Eesti iseseisvaks kuulutati, organiseeris Interrinne mitu meeleavaldus ja Interrindega seotud tegelased korraldasid pommiplahvatusi, et nõrgestada noort vabariiki. Interrinde aktivistid on teinud jätkuvalt katseid kuulutada Kirde-Eestis välja eraldiseisev autonoomne piirkond. Sellevõrra oli kummalisem, et isamaalisi aateid propageeriv Isamaaliit sõlmis 1999. aastal liidu Koganiga, selle Eesti-vastase internatsiga, et Tallinnas võimule tulla, kahjustades sellega oluliselt Isamaaliidu mainet.

Jüri Mõis, kes oli toona äsja maha müünud oma osaluse Hansapangas, luhvtitas miljoneid, et võtta Tallinna linnapea koht, lüües käed Koganiga, Eesti mõistes kuradiga. Mõisa jaoks polnud palju osta toetust raha eest, näiteks maksis ta volikogu liikmele Leondid Tsingisserile mitu miljonit krooni selle eest, et linnapea vastane umbusaldusavaldus läbi kukutada. Pärast seda asutas Tsingisser kohe kullaäri, mis alles hiljuti hingusele läks. Kogan lõpetas samuti kurvalt: ta suri paar aastat tagasi kõigest 54-aastasena.

Meeldetuletuseks veel niipalju, et koos Mõisaga sõlmisid Tallinnas kümme aastat tagasi Koganiga liidu Reformierakond ja Mõõdukad (praeguse nimega sotsid). Ning Kogan andis oma õnnistuse ka järgmisele linnapeale Tõnis Paltsule.

Ent, nagu öeldakse, reeturitel hästi ei lähe. Vanakuradiga liidu sõlminud ja eesti rahva reetnud Jüri Mõis ja Tõnis Palts said linnapea kohal olla lühikest aega ja on tänaseks poliitiliselt areenilt kadunud. Erakond Isamaaliit, mis veel 1990. aastate algul nautis rahva suurt poolehoidu, on valijate usalduse kaotanud. Nii nagu ka sotsid ja Reform, keda saadab rahva reetmise eest halb karma.

Ja muide, toona, kümmekond aastat tagasi, jäi pronkssõdur Tõnismäelt ära viimata just Mõisa-Kogani kokkuleppe tõttu. Siis lubas Mõis kogu eesti rahva nimel kohalikele venelastele, et pronkssõdurit oma kohalt ei liigutata,“ lõpetab blogi selleteemalise sissekande.

Kesknädala meelest kõlavad need Inno ja Irja blogis nädalavahetusel ära toodud sahinad küllalt usutavalt, pidades silmas ka äsjaseid Läti kogemusi. Kogani omaaegne mõttekaaslane Rubiks, kelle osalemine Läti poliitika juhtimisel on lausa seadusega keelatud, annab nüüd Lätile juhtnööre Brüsselist Europarlamendist ja esindab seal kogu Läti riiki. Reformierakond, kui ta ka otseselt Koganile mälestussammast ei hakka püstitama, võib sellega vaikides leppida küll, isegi kui peab seejuures häbelikult pilgu kõrvale pöörama.

Vaevalt on mõeldud ausammast püstitada Tõnismäele. Küll aga võidakse leida mõni vaikne nurgatagune koht, kus kepiga Kogan kedagi ei sega. Küllap loodetakse sellise sammuga lepitada neid venelasi, kes on kurjad pronkssõduri äraviimise pärast Tõnismäelt „öösel, salaja ja punase kraanaga“.

Iseküsimus on, kui tõsiselt võib Vene erakond reformikate lubadusi uskuda. Lubas ju ka Isamaaliit Jüri Mõisa eestvõttel ja Mart Laari vaikival nõusolekul, et pronkssõdurit Tõnismäel kunagi ei puudutata. Kui aga tekkis sobiv hetk, tehti see Reformierakonna kätega ikka ära.

Jaga |