Politsei teeb oma seadusi

JAANUS KÕRV,      06. juuli 2005


15. aprillil peeti Pärnu-Lihula maanteel kinni ASi M ja P Nurst arendusjuht Agur Nurs, kelle Kia Carnivali kiiruseks mõõdeti lubatud 90 km/h asemel 133 km/h. Agur Nurs, kes Hiiumaa praamile kiirustas, tunnistas oma eksimust ning soovis asja lahendada kiirmenetluse korras.

Liikluspolitseiniku Raimo Zagorski koostatud väärteoprotokolli põhjal määras Lääne politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Tarmo Paio 12. mail Agur Nursile rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni. Juhtimisõigus peatati üheks kuuks. Otsuse jõustumise kuupäevaks märgiti 28. mai ehk teisisõnu pidanuks Agur Nursi juhiluba jõudma ARKi Haapsalu büroosse hiljemalt 1. juunil, kuna politseile on seadusega antud kolm päeva loa ARKi toimetamiseks. Kui juhiluba olnuks 1. juunil ARKis, saanuks Nurs selle tagasi 1. juulil.

Oled süüdlane, siis kannata
Kuna 1. juunil juhiluba ARKi büroos polnud, helistas Agur Nurs Haapsalu politseijaoskonda. Küsimusele, miks juhiluba pole veel ära saadetud, sai ta konstaabel Sirje Tammelalt vastuseks, et ülemuselt ei saanud allkirja.
„Te ju pikendate sellega minu karistusaega," väitis Nurs. Sirje Tammela vaidles vastu, et juhiluba võeti kuuks ajaks ja ajutist luba tulnuks sel juhul pikendamas käia. Sellest, et ajutist luba pikendada saab, kuulis Nurs esimest korda ja arvas, et sellekohast informatsiooni võinuks varem anda. Tammela aga jäi endale kindlaks: sina oled süüdlane, sina rikkusid seadust, ja mis see kaks päeva ikka loeb.
Tegelikult aga loeb, sest M ja P Nursti näol on tegu plastifirmaga, mis oma toodangut regulaarselt Soome veab. Ajutine luba ajaks põhjanaabrid naerma. Teise juhi palkamine tähendaks aga firmale mitmete tuhandete kroonide suurust lisakulu. Graafiku järgne reis pidi toimuma 28. mail, mil Nurs pidanuks tegelikult juhiloa tagasi saama.
Seejärel sekkus asjasse firmajuht Mati Nurs, kes samal päeval kell 16.15 Haapsalu politseijaoskonda helistas. Vastuseks kõlas, et juhtivkonstaabel on kodus. Nursi küsimusele, mis kellani tööpäev kestab, vastati – 16.30-ni ...

Seadused kehtivad nii liiklejale kui politseile
2. juunil võttis Mati Nurs ühendust Lääne politseiprefektuuriga. Kuna prefekt Priit Suve oli majast väljas, lubati tagasi helistada, kuid Nurs helistas taas ise. Kuigi prefekt oli koosolekul, oli asjaga vahepeal tegeldud ja leitud, et tegemist on Haapsalu politseijaoskonna eksitusega. Agur Nursi juhiluba lubati kohe ARKi büroosse saata.
Sama päeva kella 16.30 paiku helistas prefekt Suve Nursile ning tunnistas nende töötaja eksimust. Nursi küsimusele, kes kahjud korvab, vastas prefekt soovitusega, et kui järgmisel korral probleeme tekib, siis tuleks kohe temale helistada.
Kas sellest tuleb nii aru saada, et kui Agur Nurs peaks taas kiiruse ületamisega vahele jääma, siis arvestatakse uue karistuse määramisel ka eelmise karistuse nädalapikkust lisakaristust, mis „määrati" tänu politsei lohakusele?
Juhiluba jõudis ARKi büroosse 3. juunil, millega juhtimisõigus taastub 4. juulil. Seega pikenes seaduslik karistus ebaseaduslikult nädala võrra (28. juuni – 4. juuli).
Kui kiirmenetlus nii kaua venib, millal saab siis juhiloa kätte tavamenetluse korral?
Kui muidu ollakse karistuste suhtes äärmiselt punktuaalsed, siis miks on politseile antud kolm päeva juhiloa ARKi toimetamiseks, mis automaatselt karistust pikendab, ja kui sellestki tärminist kinni ei viitsita pidada? Seadused peaksid ühtviisi kehtima nii politseile kui tavaliiklejale.
Omamoodi pärl on ka Raimo Zagorski koostatud väärteo kirjeldus, mille põhjal Tarmo Paio otsuse tegi. Jääb mulje, et kumbki mees pole viitsinud kirjapandut isegi läbi lugeda.
Väärteo kirjeldus: Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 40 km/h võrra, sõites kiirusega 133+- 3 km/h.; juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse km/h võrra, sõites kiirusega km/h, millega rikkus Liikluseeskirja /.../

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)