Konservatiivid uute valijate otsingul

KADRI MUST,      11. jaanuar 2006


Kui George W. Bush pärast nädalaid kestnud häälte ülelugemist Florida osariigis 2000. aastal esimest korda USA presidendiks sai, algas vabariiklaste leeris tõsine kampaania analüüs ja kokkuvõtete tegemine. Üks olulisemaid järeldusi kõlas: George W. Bushi võit saavutati suuresti tänu mõningase toetuspinna võitmisele latiinode seas ning seetõttu tuleb edaspidi veel tõsisemalt võidelda demokraatide monopoli vastu erinevate vähemuste esindamisel.

Viis aastat hiljem on vähemuste toetuse olulisus veelgi suurem ning oma kogemust soovitakse jagada ka eurooplastega. Selleks korraldas Rahvusvaheline Vabariiklik Instituut (IRI) eelmisel kuul kõrgetasemelise seminari Budapestis, kus oli osalejaid nii Euroopast kui Ameerikast.
Keskerakonna esindajana ei kuulunud ma küll seminari sihtrühma, ent tendents – paremerakonnad vähemusrahvuste jahil – võib peatselt ka Eestisse saabuda. Eks Res Publica õpihimulisemana ongi hakanud vene kaardile panustama. Kas vennaskonservatiivide kogemused ka Isamaale mõju avaldavad, näitab aeg. Seminari teema – erakondade roll rahvusvähemuste esindamisel – on aga muutumas aktuaalseks igal pool.

Ungarlased naabermaades
Ungari oli vähemusrahvusi puudutava seminari võõrustajamaana huvitav valik. Seisab ju Ungari emamaana väga aktiivselt oma rahvuskaaslaste õiguste eest piiri taga, samas ei soovita aga mitte-ungarlastele Ungaris mingeid eriõigusi anda.
Zsolt Nemeth, esindades Ungari konservatiive (FIDESZ), püstitaski esimese kõnelejana teema, et ajaloolistel vähemustel, nagu seda on ungarlased Slovakkias, sakslased Belgias või shotlased Suurbritannias ja baskid Hispaanias, peavad olema tagatud märksa laialdasemad õigused kui äsja sisserännanutel.
Ungari parlamendi väliskomisjoni esimehe Nemethi teemapüstitus ei haakunud küll konservatiivide laia käsitlusega, et vanad rahvusvähemuste parteid on muutumas nishigruppideks, samas kui uussisserännanute poliitilise eelistuse võitmine muutub riikide tasemel aina mõjukamaks teguriks.

Türklased Saksamaal
Türgi Kristlikke Demokraate (CDU) oli esindamas Bulent Arslan, CDU Türgi Foorumi esimees. Saksamaa CDU on küll tuntud oma sisserändu piirata püüdvate seisukohtade poolest ning selle liikmeskonnast moodustavad türklased alla poole protsendi, ent türklaste liitumine Saksa poliitiliste erakondadega on kasvamas.
Enamik türklasi ei tunne küll Saksa poliitikuid, samuti nagu Saksa parteid ei huvitu türklaste seisukohtadest. Ent vaatamata sellele pole tekkinud ühte tugevat Türgi parteid, vaid türklased eelistavad liituda olemasolevatega, et siis seest nende integratsioonipoliitikat muuta. Sarnane türklaste kogu on ka Saksa liberaalidel ning rohelistel, sotsid aga peavad enda poliitikat üldiselt nii sisserännanutesõbralikuks, et eraldi grupi loomist ei vajagi.

Kõmri keel Walesis
Kui Saksa konservatiivid pole vähemuste esindamisele seni erilist rõhku pannud, siis Briti konservatiivid elasid möödunud kuul üle viienda liidrivahetuse alates 1992. aastast ning on oma kurssi muutmas. Glynn Davies, konservatiiv, kes 1997. aastal kaotas parlamendikoha Walesis Montgomeryshire´is Lembit Öpikule, hindas seekordset uue esimehe valikut õnnestunuks.
Ta meenutas, et kui eelmine esimees Michael Howard teatas, et kavatseb üheksa kuu pärast ameti maha panna, siis kardeti, et ees ootab võimuvõitluse aeg. Selle asemel aga keskenduti tulevikule, missuguseks peavad konservatiivid muutuma, et taas võimule tulla. Debatist muutumise üle väljus võitjana 39-aastane David Cameron, eesmärgiks soov esile tõsta konservatiividele ebatüüpilised teemad ning laiendada toetust naiste ja vähemuste seas.
Glyn Davies oli nn poliitilise iludusvõistluse tulemusega rahul, sest ka tema uskus, et üleriigiline partei suudab saavutada vähemuste kaitsel enam kui marginaalsed parteid. Waleslasena pidas ta rahvusparteid Plaid Cymru pigem eesmärke takistavaks kui toetavaks faktoriks ning kõmri keele suurimaks toeks pidas omakeelse telejaama loomist.

Kataloonia ja Quebec
Ka Kataloonia esindaja Salvador Sedo i Alabart tõi välja oma keele säilitamise läbi telekanali. Aga kui Kataloonia asja aetakse vaid kohalikul tasemel, siis üleriigiliselt toetatakse maailmavaadet ehk Hispaania konservatiive.
Maailmavaateline toetus erinevate rahvusgruppide seas on oluline kõigile valitsuserakondadele. Eesootavatel Kanada parlamendivalimistel eeldatakse liberaalide tugevust just selles, et neil on ainsa parteina tugev toetus üle riigi.
Mario Lavoie, Québeci peaministri nõunik ütles, et nii nagu näitavad kõik referendumid, on enamus prantsuskeelseid elanikke siiski Kanada ühtsuse poolt. Seetõttu loodavad liberaalid võitu ka neil valimistel, vaatamata isegi valitsuskriisi põhjustanud Québeci rahastamisskandaalidele.

Latiinod USAs
Atlandi ookeani taguse kogemuse, kuidas püüda kõikuvaid hääli, tõi Claudia Bermudez. Esindades USA Vabariiklikku Hispaania Assambleed, mille looja oli George H. Bush ning mis tema poja võimu ajal on kasvanud üha võimsamaks kuluaaripoliitika vahendiks. Assamblee toetab erinevate seaduseelnõude läbiminekut, mis on hispaaniakeelsetele inimestele olulised siseriiklikult, aga mõjutatakse ka välispoliitikat.
Enamikel Ladina-Ameerikast pärit inimestel on säilinud sidemed endise kodumaaga. Nii oli proua Bermudez aktiivselt tegev Nicaragua presidendivalimistel, kus tema isa Enrique Bermudez oli olnud enne atentaati üks Nicaragua vastupanuliikumise juhte. Sarnased huvid on ka teistel rahvusgruppidel. Nii valmistuvat suur Kuuba kogukond Miamist kodumaale tagasi pöörduma pärast Castro surma. Samuti jälgitakse teraselt eesootavaid presidendivalimisi mitmetes Ladina-Ameerika riikides.
Siseriiklikult aga rõhutavad hispaaniakeelsed oma osatähtsuse pidevat kasvu. Juba on neid USAs arvuliselt pea sama palju kui mustanahalisi. Ükski tulevikku silmas pidav poliitik ei pea enam vähetähtsaks hispaania keele oskust, samuti nagu iga partei otsib latiinosid, kes kandidaatidena sobiksid partei peavooluga.
Seminari arutelu, kas üleriiklik erakond peaks kaasama ka rahvusvähemused või tuleks vähemustel moodustada oma rahvusparteid, kippus kalduma esimese variandi suunas. Tulevikku vaadates aga nenditi, et edu saab saata erakondi, mis ei piiritle oma toetajaid vaid ühe rahvusrühmaga.

FOTO
KONVERENTSIL BUDAPESTIS: Kadri Must juhtimas paneeli „Rahvusvähemuste erakonnad Lääne-Euroopas", kus leiti, et tulevikus saab edu saata erakondi, mis ei piiritle oma toetajaid vaid ühe rahvusrühmaga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)