Edgar Savisaar: Miks ma olen Telekomi müümise vastu?

Telekomi müük on lihtsalt tänase koalitsiooni üheks sammuks teel Eestist varatu riigi moodustamisel ja aitab kaasa vara koondamisele Reformierakonna poolt esindatava kitsa majandusliku huvigrupi kätte.

Telekomi müük ei ole õige, kuid isegi, kui seda peaks müüma, siis ei tohiks seda teha sellise odava hinna eest ja olukorras, kus Eesti riik on majanduslikus sundseisus nagu täna. TeliaSonera 93-kroonine pakkumine Telekomi aktsia eest tähendab seda, et riik teeniks aktsiate müügist, kuhu on juurde arvestatud ka Arengufondi bilansis olevad aktsiad, suurusjärgus 3,5 miljardit krooni või isegi vähem. Selle raha suudab peaminister Ansip ära raisata mõne kuuga - siis olemegi ilma nii rahast kui ka Telekomist.

Pakutav hind on liiga madal

Telekomi aktsia eest pakutav 93 krooni on selgelt liiga väike hind. Näiteks on Danske Capital teatanud, et ei ole TeliaSonera poolt tehtud ülevõtupakkumisest sellise hinnaga huvitatud. Ka LHV pank on soovitanud väikeaktsionäridel pakkumine tagasi lükata. LHV pank arvab, et hind peaks olema vähemalt 15% kõrgem.

TeliaSonera on ka varemalt üritanud Eesti Telekomi üle võtta - see juhtus aastal 2004 ja siis pakkus TeliaSonera iga Telekomi aktsia eest 111,3 krooni. Seega oluliselt rohkem kui täna. LHV pank on väitnud, et, arvestades Telekomi majandusnäitajaid, ei ole ühtegi põhjust, miks täna pakutav hind peaks olema madalam kui 2004. aastal.

Eesti Telekom on maksnud häid dividende. Telekomi dividenditootlus oli enne ülevõtupakkumist kuni 10 protsenti. Riigi seisukohalt on Telekomi puhul tegemist eelarvetulu väga hea allikaga ja eelarve tasakaalu parandajaga. Telekomi aktsiate müügi puhul oleks nagu tegemist olukorraga, kus kalamees müüb hetkelise rahavajaduse tõttu maha õnge ning võtab endalt edaspidiseks igasuguse võimaluse kala püüda ja tulu teenida.

Kolm protsenti Eesti Telekomi aktsiatest kuulub Arengufondile. Just Telekomi aktsiad olid need, mis andsid Arengufondile jõu asuda parandama ja arendama meie majandust. Telekomi müügiga tõmbab riik vee peale nii Arengufondile kui ka läbi selle meie majanduse innovatsioonimootorile - see on viimane asi, mida täna vajame.

Telekomi müük oleks löögiks Eesti investeerimiskultuurile

Eesti Telekomi aktsia on olnud turvaline investeering ja tootnud head dividenditulu. Just selline aktsia on investoritele väga oluline olukorras, kus finantsturgudel valitseb määramatus. Eesti Telekomi aktsionäride arv on viimase aastaga kasvanud rohkem kui tuhande kontoomaniku võrra, tõustes peaaegu viie tuhande investorini. Tegemist on Eesti rahvusaktsiaga ja Eesti investeerimiskultuuri kandetalaga. Telekomi müük oleks suureks tagasilöögiks Eesti väikeinvestoritele, kes, vaatamata makromajanduslikele tagasilöökidele, olid nõus oma vara aktsiatesse paigutama.

Telekomi müük oleks suureks löögiks ka meie börsile. Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus on suurusjärgus 25 miljardit krooni. Telekom moodustab sellest üle 10 miljardi. Kui Telekom börsilt ära läheb, jääb börsiettevõtete väärtuseks umbes 15 miljardit krooni ehk alla miljardi euro. Seega, kui valitsus otsustab Telekomi müüa, otsustab ta sisuliselt luua eeldused ka Tallinna börsi allakäiguks ja sulgemiseks.

TeliaSonera on oma pakkumise ajastanud nii, et sundida Eesti riiki odavaks väljamüügiks. Uudis Eesti riigieelarve defitsiidi võimalikust kasvust aasta lõpuks 5-6 protsendini ja TeliaSonera ülevõtupakkumine tulid täpselt ühel hetkel. Kindlasti ei ole see kokkusattumus. Kui siia lisada veel Ansipi vähemusvalitsuse ebakindel positsioon ja vajadus vastu minna kolmandale negatiivsele lisaeelarvele, on üldse raske välja mõelda paremat aega sundimaks valitsust odavale väljamüügile. TeliaSonera saab suurepäraselt aru, et kui Ansip müüb Telekomi aktsiad, siis võib ta jääda võimule. Kui ei müü, siis tõenäoliselt ta võimule ei jää. Mida tahab Ansip teha?

Telekomi tehing ostaks Ansipile lihtsalt pisut lisaaega

Seega suurendaks Telekomi müük Ansipi väljavaateid võimul püsida. Telekomi tehinguga ostaks Ansip endale lihtsalt pisut lisaaega, mis aga läheb ülaltoodud põhjustel Eesti rahvale kalliks maksma. Miks Ansip seda teeb? Eks tema ise ja tema selja taga seisev huvigrupp on eluliselt huvitatud võtmaks Eesti majandusest mis võtta annab - varsti ei ole riigieelarve enam nende ühiskassa, ja seega kasutavad nad iga päeva oma huvides.

Postimees.ee küsis 24. augustil lugejate seisukohta Telekomi müügi küsimuses. 84,3% vastanutest ei pooldanud riigi osaluse müüki. Kas meil on veel siin millegi üle arutada?

Kavandatav Eesti Telekomi müük on lihtsalt üks paljudest näidetest Ansipi äärmuslikult negatiivsest majanduspoliitikast, kuid ka see on piisav, et mõista Reformierakonna üldist kahjulikkust meie ettevõtlus-, investeerimis- ja sotsiaalkeskkonnale. Kui kaua see lõputu õudus ikkagi kestab? Telekomi müügiga ei ole võimalik nõustuda.

Mälestus ajast majandusministrina

Meedias on küsitud, kas pole TeliaSonera ettepaneku taga mingi salakokkulepe Ansipi valitsusega? Võib-olla on Telekomi aktsiad juba ära lubatud ning avalikkusele etendatakse vaid näitemängu? Valitsus on niisugust stsenaariumi eitanud. Mulle tulid aga meelde need ajad, millal kohtusin majandus- ja kommunikatsiooniministrina ise TeliaSonera juhtidega. Mulle öeldi: „ Me teeme teile avaliku ettepaneku aktsiate müümiseks alles siis, kui te olete selgelt märku andnud, et Eesti riik on selleks tehinguks valmis. Seni ei juhtu midagi." Kas nüüd on Eesti riik selles suhtes vaikselt märku andnud?

Tekst pärineb Tallinna linnapea Edgar Savisaare blogist 26. augustil.

[Fotoallkiri]  MAGUS SUUTÄIS: See, kas TeliaSonera eeldatav Eesti Telekomi ost täidab korralikult taskud ka meie valitsusjuhtidel, on täna küll kuulujutu ning eelduste tasandil. See hind, millega teda müüa plaanitakse, paneb aga vägagi selles suunas mõtlema.

Jaga |