Positiivne uudis

Üllatus-üllatus, kas tõesti hakkab jää liikuma! Lääne targad ökonomistid ja meie kohalikud analüütikud vaevad seal astmelise tulumaksu nii poolt- kui ka vastuargumente.

Asjatundmatule jäi ka mõni moment silma: näiteks väidetakse olevat ühtlase maksumäära eeliseks selle lihtsus. Aga kas seda saab siiski tänapäeva arvutustehnika taset arvestades tõsiseltvõetavaks pidada, kui mäletame, et meie esivanematest raamatupidajad juba esimese Eesti Wabariigi aegu oma puunuppudega "arvutil" suutsid vist tosin tulumaksuastet ilusasti välja rehkendada.

Vaagitakse küll väiksema sissetuleku saajatele senisest madalama maksumäära kehtestamist ja ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmise võimalust.

Kahtlust tekitab väide, et võidakse eelistada töötamise asemel elatuda sotsiaaltoetustest(?). Välismaal, kus töötu abiraha võib võrduda isegi miinimumpalgaga, on see oht reaalne. Aga meil - neid sandikopikaid küll keegi tööle eelistama ei hakka.

Huvitava arvu leidsin - öeldakse, et Eesti riigikassasse laekus tulumaksust eelmisel aastal vaid viis protsenti kõigist riigituludest ehk vaid 192 miljonit eurot. Nii juriidilise isiku tulumaksust, sotsiaalmaksust, käibemaksust kui ka aktsiisidest laekus suurem summa. Need on nüüd küll need küpsenud viljad, mille õisi hakkas kasvatama juba Siim Kallas, kui ta oma tookordses valimisreklaamis "Eesti Pass tulevikku" kirjutas: "Meie peamiseks majanduspoliitiliseks kavaks on üksikisiku tulumaksumäära langetamine 26%lt 20%le... Kui riik võtab vähem raha tulumaksuks, jääb kodaniku taskusse selle võrra rohkem. Rohkem raha kodaniku rahakotis tähendab inimese jaoks rohkem vabadust." Paraku jättis Siim Kallas mainimata, et kellele jääb rohkem raha ja vabadust - kas nendele, kes niigi jõukad, või miinimumpalga saajale? Pealegi teame ju, et riigikassa jäi nüüd tühjaks ja see tuligi korvata lakke tõstetud aktsiiside ja käibemaksudega, mis just vaese inimese rahakoti pihta kõige valusamini lõid.

Kui ma ei eksi, siis eesmärgiks seati hiljem veel ju tulumaksu langetamine. 18 protsendini. Sealt edasi polegi palju - jõuamegi Venemaa 13 protsendini. Nagu Postimehe tabelist ilusasti näha, arenemisruumi meil veel on: Slovakkia 19%, Tšehhi 15%, Bulgaaria 10%.

Aga eeskujuks pakun hoopis Euroopa jõukad kodanikud, kes on solidaarsed nõrgematega - nende astmelise tulumaksu kõrgema astme protsendid on: Prantsusmaa 40%, Suurbritannia 50%, Sloveenia 41%, Rootsi 25%, Poola 32%, Iirimaa 41%, Soome 30%, Belgia 50%, Portugal 42%, Saksamaa 45%, Holland 52%(!). Rootsi kohta niipalju, et nendel oli ka ligi 50%, aga vist tahtsid nad maise paradiisi tiitlist lahti saada, sest illegaalsete migrantide tulv paisus neil hirmsuureks.

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond

Jaga |