Margi Ein: Kõik vanaemad tunnevad suurimat jõulurõõmu lastelastest

Margi Einal on jõuludeks mõnigi luuletus ja laul selge.

„Miks mitte ka midagi põltsamaalikku esitada? Usutavasti kuulaks jõuluvana rõõmuga ka „Kungla rahvast", mis meie kandist pärit kuulsa kirja- ja muusikamehe Karl August Hermanni loodud. Jõulumehe saabumise peapõhjustajad on aga tütrelapsed, 11-aastane  Annabel ja 3-aastane Meribel, kes koos isa ja emaga traditsiooniliselt Tallinnast pühadeks Põltsamaale sõidavad. Kui vanaisa Ain metsast kuuse on toonud ja see tuppa üles seatud, on tüdrukud nobedad abilised ehtimisel. Mõne kaunistuse jõulupuule riputamiseks on nad ka ise meisterdanud. Samuti on tüdrukud usinad kaasalööjad piparkookide küpsetamisel," räägib vanaema Margi.

Põltsamaal on mitmete ärikettide kauplusi. Eriti meeldib Margi Einale jõuluvana kingikotti pista midagi, mille on teinud kodupiirkonna loomeinimesed.

„Muret tarvilike ja kaunite asjade leidmiseks tundma ei pea. Meie linnas ja lähiümbruses tegutseb rohkesti  käsitöömeistreid ja kunstnikke. Hiljuti toimus käsitöölaat, kust jõulukingiks Põltsamaa kihelkonna mustriga kindapaari ostsin. Põltsamaa ümbruses  leidub tublisid põllumehi, kellelt jõuluprae või verivorstide valmistamiseks head lihakraami saab. Mett võib  osta kohalikelt mesinikelt."

Margi Ein pole just igapühapäevane kirikuskäija, kuid jõulude ajal läheb ta sinna kindlasti. „Põltsamaa lossiansambli Niguliste kirikus on tõeliselt hubane ja vaimne õhkkond jõulujutluse kuulamiseks, aga ka oma mõtete rahulikuks mõtlemiseks. Pühakojad on ka suurepärased kohad iseendaga olemiseks ja nõupidamiseks."

Kauaaegse omavalitsustegelasena (1996-2003 Põltsamaa linnapea) ja Riigikogu eelmise koosseisu liikmena on Margi Ein jõulude eel ikka külastanud Põltsamaa lasteaedu, ühisgümnaasiumi, sihtasutust  Põltsamaa Tervis, kus ka hooldusravihaigla,  ning teisigi asutusi. „On südantsoojendav, kui tuntakse head meelt sinu viidud kingitustest, aga samuti sõbralikest julgustavatest ja vahel ka lohutavatest sõnadest. Kaasinimeste armastamist ja heategevust võiks märksa rohkem olla, kunagi ei saa seda olla aga liiga palju,"arvas linnavolikogu esimees.

Põltsamaal on lõppeval aastal toimunud mõndagi rõõmustavat. „Renoveeriti kunagise „Ranna" restorani hoone, kuhu avaramale pinnale kolis noortekeskus Juventus. Linnaserva ehitati majad SOS-lastekülale. Mõistagi on igal ettevõtmisel oma algataja ja eestvedaja. Üks ilus sündmus sai teoks nüüd mõni päev enne jõule. Andsime medalid „Sündisin Põltsamaal" tänavu teisel poolaastal sündinud 12 tüdrukule ja 17 poisile. Põltsamaal on tänavu sündinud 49 last, kelle hulgas on kolm paari kaksikuid.

Lapse ilmaletulekuga on seotud ka lugu, millega Margi Ein puutus kokku Põltsamaa vallavalituses ehitusnõunikuna töötades. „Pärast tugevat tormi ja lumesadu pöördus minu poole üks noor proua, kes muretses, mis saab, kui tema kolmanda lapse peatseks ilmaletulekuks samuti äärmuslikult tugevasti sadama hakkab. Informeerisin eelseisvast sündmusest juba varakult lumetõrje-piirkonna traktoristi ja palusin tal alati valmis olla, kui kaugel külaserval elava nooriku kodu juurest on vaja tee kiiresti puhastada."

Margi Ein on  Põltsamaa põliselanik. Tallinnas elas ta vaid TPI-s ehituseriala õppimise ajal, argipäeviti ka parlamendis töötamisel. Arutame, kellel on Põltsamaal hea elada.

„Arvan et kõigil, kes on selle paiga koduks valinud. Siin on ju kõik olemas, mida inimesed turvaliseks ja mitmekülgseks eluks vajavad: kaks lasteaeda, ühisgümnaasium, mille püsimises võib kindel olla ka pärast võimalikku koolide liitmist, kultuurikeskus, muusikakool, tervisekeskus perearstide ja eriarstidega. Häid võimalusi jalutamiseks pakuvad pargid, Põltsamaa Roosiaed, kesklinna jõele rajatud Roosisaar ja sillad, mida kokku 18. Nii Põltsamaa linnas kui ka Põltsamaa vallas tegutseb edukaid ettevõtteid, kus loodud usutavasti kokku üle paari tuhande töökoha. Mõistagi võiks töökohti alati rohkem olla, sest meiegi kandis leidub inimesi, kes kodupiirkonnast kaugemal töötavad.

Eks vahel soovitakse vaatama minna, mida põnevat tehakse ka teistes paikades. Põltsamaad silmas pidades tasub märkida paiknemist Kesk-Eestis ning soodsat geograafilist asendit, mis tagab hea ühenduse Tartu, Tallinna ja Viljandiga ning maakonnakeskuse Jõgevaga."

Margi Eina sõnul on paikkonna püsiväärtuste hoidmisel ja elu edasiviimisel iseäranis suur vastutus omavalitsustel. „Samas tuleb regionaalselt olulisi otsuseid teha ka üleriigilisel tasandil. Seda tunnevad piisavalt hästi inimesed küladest, alevikest, väikelinnadest ja maakonnakeskustest. On väga vaja, et sellistest paikadest jõuaksid naised ja mehed Riigikogusse ning miks mitte ka valitsusse," mõtiskles linnavolikogu esimees Margi Ein, kes Keskerakonna nimekirjas valmistub ka ise järgmisse parlamenti kandideerima.

Jaga |