Eestlased, panustagem kaitsejõudude kõrval rohkem kestmajäämisele!

Siit tulenebki küsimus: kas meie panustamine omakaitsejõududesse ning lootmisele NATO ja USA poolsele abile on ainus väljapääs ja lahendus? Pole võimalik, et strateegilisele kitsale Baltikumi maaribale (Eesti, Läti, Leedu) oleks otstarbekas paigutada selline sõjaline jõud, mida poleks võimalik massiivsete löökidega tükeldada ja seejärel hävitada.

Olgu märgitud, et Teise Maailmasõja lõpus taandusid samadel põhjustel Narva rindelt ka Saksa väed. Vastupanu Sõrve säärel oli ainult selleks, et taandumisel ära hoida oht merelt.

Kus on ikkagi lahendus? Seda enam, kui arvestada ka meile võõrast kultuurist tuleva sisserände võimaliku ohuga.

Esiteks.

Me kuulume Euroopa Liidu koosseisu. On vajalik, et me ei oleks seal väheolulise kuulaja, vaid autoriteedi rollis. See on ka ülesanne meie saadikutele Euroliidus. Kahjuks seal peale Yana Toomi ja Indrek Tarandi teisi palju kuulda ei ole.

Samuti pole meie poliitikute seas ühtegi inimest, kes võiks olla autoriteetne kõneisik suhtluses meie naaberriigi Venemaaga. Me süüdistame Savisaart tuhandes kahtlase väärtusega surmapatus ja venemeelsuses, selle asemel, et ta oleks võimalik esindaja just selles rollis. Nii et enam panustamist meie välispoliitilisel suunal!

Teiseks.

Sooviksin enam panustamist siseriiklikusse julgeolekusse. Riigipiir korda! Piirivalve peab olema tehniliselt varustatud, sõjaväeliselt korraldatud ja relvastatud – nii, nagu see on Soome Vabariigis. Politseiline piirivalve on võimalik näiteks nii, nagu see on Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, aga mitte nii, nagu eksisteerib momendil Eesti–Vene piir. Politsei võimekus peab olema selline, et ta oleks kättesaadav igas Eestimaa nurgas.

Kolmandaks.

Tuleb lõpetada meie ühiskonnas igasugune rahvustevahelise viha kultiveerimine. See on ülesanne eriti meie avalikule meediale. Riigi julgeolekusse peavad panustama võrdselt kõik ühiskonnaliikmed, vaatamata rahvusele või poliitilisele kuuluvusele. Kallutatud avalik meedia võib selles olukorras kujuneda julgeolekuohuks.

Neljandaks.

Hiljaaegu tegi Keskerakonda kuuluv parlamendisaadik ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Jaanus Karilaid ettepanekud meie riigi sisejulgeoleku ja riigikaitse korrastamiseks muutunud rahvusvahelise julgeoleku tingimustes.

Karilaiu ettepanekule eelnes arutelu, millest võtsid osa ja esitasid omapoolseid seisukohti autoriteetsed oma ala kogemustega asjatundjad kindralmajor Vello Loemaa, piirivalve kolonel erus Henn Karits, kolonelleitnant erus Einar Laigna, piirivalve kolonelleitnandid erus Lembit Võime ja Jaak Haud. Kahju, kui sel kombel ja oma ala spetsialistide osavõtul tehtud ettepanekuid ei võeta isegi kuulda – ainuüksi põhjusel, et esitaja on opositsioonierakondlane Jaanus Karilaid.

Need neli lahendust võiks küll päevakorda võtta meie riigi edaspidises arengus.

Tagasivaade

Aga veel üks tagasivaade, mille mõju on kandunud tänapäeva. Aastal 1453 langes Konstantinoopol ja lõppes Bütsantsi riigi eksistents. Avati väravad islami invasioonile Euroopasse. See sündmus pani alguse pikale verisele okupatsioonile, mille lõpp saabus alles siis, kui Osmani väed peatati Viini all.

Osmani väed peatati relvajõul ja Euroopa riikide ühtse tegevuse tulemusena. Tookord saavutati ühtsus tänu Vatikani eestvedamisele.

Nüüd on islam rakendanud uue taktika. ISIS on lahti päästnud tohutu põgenikevoo. Tänu Euroopa riikide elukorraldusele ja demokraatlikele põhimõtetele tuleb selle invasiooni kulud katta n-ö meil kõigil. Kuna aga teatud suurriigid on avastanud selles protsessis omakasu, pole olnud võimalik Lähis-Idas ka relvarahu saavutada ega põgenikevoogu peatada.

Jääb ainult loota, et kaks usujuhti – Rooma paavst ja Vene õigeusukiriku patriarh, kes osutusid Havanna kohtumisel 12. veebruaril sõnumitoojateks ja erimeelsete osapoolte lepitajateks, aitavad meid kõiki lähemale viia positiivsele lahendusele.

Seniks soovin kõigile head ja paremat sel Eesti Vabariigi aastapäeva nädalal!

[esiletõste] Meie riigi julgeolekusse peavad võrdselt panustama kõik ühiskonnaliikmed, vaatamata rahvusele või poliitilisele kuuluvusele. Kallutatud avalik meedia võib selles olukorras kujuneda julgeolekuohuks.

TIIT KIVIKAS

Kotkaristi ordeni kavaler, leitnant reservis

Jaga |