Euroopa Liidu põhiseaduslik lepe rahvahääletusele!

ENN EESMAA,      15. detsember 2004


Sõnavõtt Riigikogus välispoliitika arutelul 7. detsembril (lühendatult)

Teatavasti on täna 11 riiki kahekümne viiest otsustanud, et põhiseaduse lepingu saatus ja Euroopa Liidu lähitulevik otsustatakse rahvuslikul tasandil referendumil. Neist üheteistkümnest on nii mõnedki Euroopa suurriigid. Esimene referendum korraldatakse juba veebruaris Hispaanias.
Eesti valitsus soovitab ratifitseerida põhiseaduse leping Riigikogus. Eesti Keskerakond soovitab panna see äärmiselt oluline dokument rahvalikule arutlusele ning võtta vastu või lükata tagasi referendumil.

Selleks ettepanekuks on palju põhjusi, neist osa on emotsionaalset, kaaluvam osa aga ratsionaalset laadi. Kõige vähem veenab meid paljude poliitikute arvamus, et rahvas ei suuda mahukast, ligi 300 lehekülge hõlmavast põhiseaduse lepingust aru saada, suurem osa pole väidetavalt läbi lugenud isegi kolmekümneleheküljelist Eesti põhiseadust.
Ometi võtsime Eesti riigi põhiseaduse vastu referendumil. Otsustusõigus tähendab ka vastutuskohustust. Ning veel üks ja ülitähtis aspekt. Eestlane on ikka arvanud, et kui asi on segane, võta aeg maha, aruta ja kaalu, küsi teistegi käest ja alles siis otsusta. Ehk enne lõikamist mõõda.

Eesti põhiseadus sätestab, et välislepingute saatust ei otsustata rahvahääletusel. Kuid kogu maailma juristid pole tänaseni selgusele jõudnud, mis laadi on Euroopa Liidu põhiseaduse leping. Viimastel andmetel kaugeltki mitte suur osa on arvamusel, et tegemist on välislepinguga, osa juriste väidab, et ei ole. Suur osa asjatundjaid aga arvab, et tegemist on millegi täiesti uuelaadse ja unikaalsega, mida kaljukindlalt lahterdada pole võimalik.
Muutused täna kehtiva lepinguga on ju märgatavad. Muutunud on liidu pädevuse jaotus, rahvusparlamentide roll ja osakaal, muutunud on liidu õigusaktide süsteem, õiguslikult siduvaks muutub põhiõiguste harta. Siinkohal ei räägi me sellest, kas tegemist on soodsate või taunitavate muutustega.
Selge on vaid see, et põhiseaduse lepe on oluliselt muutunud euroreferendumil otsustatust. Paljud poliitikud on arvamusel, et põhiseaduse leping on vastuolus Eesti põhiseadusega, paljud ei jaga seda arvamust.

Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu koostamist juhtinud Prantsuse ekspresident Valery Giscard d'Estaing tunnistas ju isegi enne dokumendi tipptasemel allakirjutamist, et uus põhiseadus pole täiuslik, kuid paremas polnud võimalik kokku leppida. Kellele paremas ning mis osas täpsemalt?
Eesti Vabariigi õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et peab valitsuse seisukohta, mille kohaselt piisab põhiseaduse lepinguga ühinemiseks Riigikogu-poolsest ratifitseerimisest, liialt tormakaks. Allar Jõks tõdeb kõigile ilmselget fakti, et põhiseaduse lepingu alane diskussioon Eestis on olnud tagasihoidlik. Õiguskantsler andis kodanikupäeval peetud kõnes omapoolse tõuke selle arutelu aktiviseerimiseks. Ta ütles, et Euroopa põhiseaduse leping ning ka teised Euroopa Ühenduse aluslepingud ja Eesti liitumisleping Euroopa Liiduga pole käsitletavad välislepinguna Eesti põhiseaduse üheksanda peatüki tähenduses.
See aga tähendab, et Eestis kehtiv õigusaktide hierarhia, mille kohaselt välislepingud asetsevad põhiseaduse ja teiste seaduste vahel, on rikutud. Seega saab järeldada, et Euroopa Liidu õigusele ja aluslepingutele pole võimalik kohaldada põhiseaduse ja seadustega välislepingutele ette nähtud tingimusi.
Kui aga on nii, siis on Euroopa Liidu põhiseaduse lepingut võimalik Eestis vastu võtta või tagasi lükata rahvahääletusel. See ongi põhjus, miks Eesti Keskerakond seda soovitab. Samas oleme kaugel sellest, et soovitada referendumil põhiseaduse lepingule „ei" öelda. See on ikka igaühe isiklik otsus ja valik. Valik, mis mõjutab meie laste ja nende laste tulevikku, mis ühel päeval on olevik. Täiesti võimalik, et Euroopa Liidus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)