Õukonnalehed ja rahavaevas ILM

TOOMAS ALATALU,      20. veebruar 2002


Olen sadadele poliitikahuvilistele aastakümneid õpetanud ühte - jälgige ja lugege ka tagantjärgi kriisiaja ajakirjandust, sest kui poliitikas ka ollakse avameelsed ja räägitakse-kirjutatakse täistõtt, siis vaid sel ajal. Isamaaliitlaste ja Mõõdukate (ILM) lähiminevik vaid kinnitab öeldut.

Ilmeksimatuks ja süüdimatuks tehtud kolmikliidu ihust ja hingest teenimise ning opositsiooni vaid põlguse ja vihkamisega suhtumise eest 1999. aasta õukonnaajakirjanduse tiitli pälvinud päevalehed pole oma peremehi-kangelasi tänagi unustanud.

Ajakirjanduse õukond hetkel erus

Tõsi, viimased on nüüd vaid osaliselt võimul, st õukond on erus, ent nagu sinivereliste (meie puhul küll täpsemalt isehakanud sinivereliste) puhul ikka, loodetakse kunagi taas päris õukonnaks saada. Õukonna-, täpsemalt küll erus olev õukonnaajakirjandus on isegi kohati kihvtisemaks läinud, sest mitmed riigipirukast ilmajäänud peavad ju kusagil oma hambaid teritama.
Samas on lugejate töötlemise nipid - isikute-teemade tsensuur, pooltõed, teatud asjade mahavaikimine jmt jäänud endiseks.
Täna on seda tarkust kasulik meelde tuletada ühenduses kangelaslike Mõõdukate ja Isamaaliitlaste keeldumisega lahkuda valitavatelt ametikohtadelt Tallinna linnas ja Riigikogus. Õukonnalehed on seoses sellega avaldanud Hagi Sheini ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esinaise Liia Hänni pateetikat. Viimase sõnavõtt on eriti muigamapanev, sest kes siis veel, kui mitte Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees peaks hoolitsema, et valitsuse vahetus käiks võimalikult ruttu ja valutult, et uus võim saaks end igal ametipostil realiseerida. Aga näe - proua Hänni ei astu ise tagasi, vaid laseb end maha hääletada, mis võtab mitu nädalat aega! Nii lükkab ta edasi ka võimaluse põhiseaduse muutmise ettevalmistustöö käikulaskmiseks - proua Hänni on tuntud põhiseaduse puutumatuse kaitsja.

Isamaaliitlased ja Mõõdukad ise tagasi ei astu

Teatavasti avas ILMa mittetagasiastujate rivi Tartu toonane volikogu esimees ja kõrbenud presidendikandidaat Peeter Tulviste. Ei astu ja kõik! Las võtavad maha - teatas professor. Ent kuna võimukriis oli alanud, oli just Postimees leht, kes rahumeeli teatas, et tegelikult oli professori dramaatiliste avalduste taga kaine arvestus. Nimelt võimaldas valitud taktika tal pikendada oma ametispüsimise aega, nii et täitus kaks kolmandikku kogu ametiajast, mis vastavalt seadusele tagas kõrgema rahalise kompensatsiooni.
Sama võib rahumeeli öelda praegugi, sest Riigikogu komisjoni esimehe ja realiikme sissetuleku vahe on oma 5000 krooni. Huvitav, miks õukonnalehed sellele enam ei viita?
Jutt Sheini, Hänni ja Ko edasiteenimisest uue valitsuskoalitsiooni all on naeruväärne (ei saa ju uskuda teooriat asendamatutest isikutest). Pealegi olid just Isamaaliit ja Mõõdukad need, kes selle süsteemi - võitja võtab kõik - Eesti poliitikas juurutasid nii 1992. aastal kui ka uuesti 1999. aastal.
Mis aga puutub valitsuskoalitsiooni tegevusse nn õige opositsionääri leidmisel, siis miks mitte meenutada, kuidas 1999. aastal ei saanud suurim opositsioonipartei Keskerakond Riigikogus ühtegi komisjoniesimehe kohta, küll aga tehti komisjoniesimeheks Rahvaliidu esindaja Tiit Tammsaar. Aga sedagi näidet-meenutust ei saa täna lugeda kummastki erus oleva õukonna häälekandjast.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)