Salapärane Heiki Kranich ja KAPO vaikimiskohustus

EAÕS on Tartus juriste ühendav mittetulundusühing, mis asutati 8. veebruaril 1924. Suuri teeneid seltsi asutamises oli vandeadvokaat Karl Ferdinand Karlsonil (1875–1941).

Selts peatas oma tegevuse 1940. aastal ning taasasutati 21. juunil 1988. Esimees aastatel 1988–1991 oli professor Ilmar Rebane. Taasasutatud organisatsioon peab ennast 1924. aastal asutatud seltsi õigusjärglaseks. Seltsi kuuluvad nimekad õigusteadlased: TÜ õigusteaduskonna õppejõud, kohtunikud, prokurörid, advokaadid, ka õigusteaduskonna üliõpilased jt. Seltsi eesmärk on õigusteaduse, õiguskultuuri ja õigushariduse toetamine.

Maruste ettekanne

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste akadeemiline ettekanne käsitles õigusteadust ja õiguspoliitikat. Ettekanne oli koduselt akadeemiline. Eraldi märkimist leidsid meie õigusteaduse kitsaskohad, nagu 1) seadusandlusest puudub terviklik ülevaade; 2) seaduste tekstid on sageli halvasti koostatud ja seetõttu mitmeti mõistetavad. Sageli on seaduseelnõudel pikk seletuskiri, mis peaks koostajate arvates selgitama seda, mida seaduseelnõus räägitakse, kuna seaduseelnõu tekst on ise halvasti koostatud; 3) ei ole õige, et uue seaduse aluseks peaks olema mingi teine, n-ö vanem seadus; 4) seaduseelnõude koostamisel puudub erinevate ministeeriumide vahel hea koostöö; 5) on päris selge, et Riigikogu liikmetel on võimatu hoomata kõikide seaduseelnõude sisu; 6) kas seadustega ei piirata liialt meie igapäevast elu; 7) õiguskantsleri seaduse paragrahvi 17 tuleks muuta, kuna õigustloovat akti, mis ei vasta põhiseadusele või seadusele, ei ole võimalik 20 päeva jooksul põhiseadusega või seadusega praktiliselt kooskõlla viia, kuna „seadusandluse bürokraatiamasin“ töötab selleks liiga aeglaselt; 8) kohtud on läinud liiga keeruka eesti keele kasutamise teed. Õiguskeel olgu ikka lihtne, täpne ja kõigile arusaadav; 9) markantne on näide praegusest nn riigireformiga seonduvast, kus 23 lehekülje pikkuse märgukirja (kolm lehekülge räägib asjast) eest nõutakse – 60 000 eurot.

Maruste ettekandele avaldasid tunnustust emeriitprofessor Heino Siigur (seltsi endine esimees), professor Raul Narits, allakirjutanu jt.

KAPO töö ja VEB-fond

Allakirjutanu poolt esitatud küsimus oli seotud KAPO mitte just rahulolu pakkuva tööga ja VEB-fondi tegevusega. Kuna koosolekust võtsid osa isikud, kel peaks olema hea ülevaade nendest arengutest, nagu Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, Rait Maruste (Riigikohtu esimees aastatel 1992–1998, aastatel 1998–2010 Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) ning Uno Lõhmus (Riigikohtu esimees aastatel 1998–2004, aastatel 2004–2013 Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik), siis allakirjutanu leidis, et sellise küsimuse esitamiseks on just paras aeg.

Maruste vastas mu küsimusele lühidalt, rääkides rohkem sellest, mida tuleks teha, et KAPO paremini töötaks, ja mida tuleks teha, et teda efektiivsemalt kontrollida. Samas ta teatud määral kahtles, kas Riigikogu julgeolekuteenistuste järelevalve erikomisjon on üldse võimeline KAPO-t „täies ulatuses“ kontrollima. Allakirjutanu on olnud selle komisjoni liige ja võib Maruste kahtlusi kinnitada.

Riigikohtu esimees Pikamäe selles küsimuses sõna ei võtnud.

Hardo Aasmäe arvamus

Nagu teada, on meie seast hiljuti lahkunud majandusgeograafist endine Tallinna linnapea Hardo Aasmäe kirjutanud, et VEB-fondi raha ei läinud üldse Eestist välja, ja ta nimetas ka selle isiku nime, kes võttis raha välja. Selleks osutus Aasmäe sõnul Heiki Kranich (vt. ajaleht Pealinn, 16. sept. 2014).

Kranich, kes lõpetas 1991. aastal kõrgetasemelise Leningradi Elektrotehnilise Sideinstituudi, on olnud Riigikogu liige, rahandusminister ja keskkonnaminister (algatas esimesena maadevahetuste protsessi), Eesti Panga nõukogu liige aastatel 1993–1998 ning Reformierakonna peasekretär. Väga noore mehe kohta uskumatult kõrge lend!

Kuid tuleb märkida, et Aasmäe oli teatud küsimustes väga kompetentne. Olen kuulnud, et Leningradi Elektrotehnilise Sideinstituudi lõpudiplomiga kaasnes veel üks „paber“, milleta instituuti oli peaaegu võimatu lõpetada.

Miks KAPO vaikib?

Nüüd põhiküsimus. Miks KAPO vaikib? Loogiliselt võttes tundub asi olevat lihtne. Nagu teada, pidid teatud isikud omal ajal end KAPO-s registreerima, kuna siis ei avalikustata nende seotust mõne välisriigi salajaste organisatsioonidega.

Juhul, kui Aasmäe jutt peab paika ja Kranich end KAPO-s registreeris, siis KAPO-l ei jää muud üle kui vaikida, sest muidu ta rikub omaenda seatud reegleid. Kuid kas need reeglid on Eesti riigi ja rahva tänase päeva ja tuleviku suhtes õiglased – see on juba omaette küsimus.

ANDO LEPS, EAÕS-i taasasutajaliige

Toimetuselt: Ando Leps saatis Kesknädalale oma artikli 17. detsembril 2014.

[pildiallkiri] ANDO LEPS: „Juhul, kui Hardo Aasmäe jutt peab paika ja Kranich end KAPO-s registreeris, siis KAPO-l ei jää muud üle kui vaikida, sest muidu ta rikub omaenda seatud reegleid.“ Fotol noor Heiki Kranich.

  Kadri Paas Ärilehes: Kapo salajane kiri Vakrale

Ajakirjanik Kadri Paas kirjutas Ärilehes 10. jaanuaril sellest, et VEB Fondi asjus on praegu käimas kaks kohtuasja, mis võivad toimunule valgust heita ja tuua Eesti riigile kaasa pööraselt suure, ligikaudu 300 miljoni eurose kahjunõude. Nimelt on tänavu mais oodata VEB-i asjus lahendit Euroopa inimõiguste kohtult. Samuti menetleb Riigikohus AS-i Pärnu Kalur Holding jt esindajate kaebust.

Kapo aga keeldub avalikustamast selle isiku nime, kes võttis Peterburi ühe panga filiaalist välja 20,5 miljonit dollarit VEB-i raha. Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra taotles nii kaitsepolitseilt kui ka valitsuselt, et kustutataks salastatus kirjalt, mis on praeguseks tekitanud väga palju linnalegende.

Vastuseks Vakra taotlusele vastas Kapo peadirektor Arnold Sinisalu järgmiselt: „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 13 lg 3 p 9 kohaselt on lubatud riigisaladuse salastatus kustutada enne salastamistähtaja möödumist ainult selles ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud või osalevate isikute julgeolekut. Eelnimetatud põhjusel ei ole Kaitsepolitseiametil võimalik kustutada 09.04.2013. a Riigikogu uurimiskomisjonile saadetud kirja nr 01476UL salastatust, sh osaliselt, kuna see võib seada ohtu teabe kogumisel osalenud isikute julgeoleku.“

Ehk siis teiste sõnadega – Sinisalu sõnum oli lihtne: ärge torkige VEB Fondi teemat, kui elu teile armas!

Jaga |