Anne Appelbaum: Kas NATO lõpp on lähedal?

Appelbaumi sõnul jõuavad näiteks uudised Afganistani konfliktis elu kaotanud ühe riigi sõjaväelastest teiste riikide meediasse, poliitilistesse debattidesse või peaministrite sõnavõttudesse haruharva. Nii Briti ja Prantsuse kui ka Hollandi meediat lugedes võib Appelbaumi sõnul jääda mulje, justkui need riigid võitleksid üksi. Ometi on NATO juhtinud rahvusvahelist koalitsiooni Afganistanis alates 2003. aastast.

President Ilvesel oleks aeg Appelbaumi kuulata

Appelbaumi sõnul ei tajuta kuskil, et Afganistani missiooni näol on tegemist rahvusvahelise operatsiooniga või et kaalul oleksid rahvusvahelised eesmärgid. „Paljud Afganistani missiooni eurooplastest kriitikud soovivad teada, miks nende „poisid" võitlevad ameeriklaste, mitte aga NATO eest. Suur hulk ameeriklastest kriitikuid hindab aga Euroopa sõjajõudude panust kasutuks või lihtsalt ignoreerib seda," sõnab Appelbaum.

„NATO, kuigi pidades esimest sõda oma asutamisest alates, ei inspireeri kedagi. NATO liikmed ei tunne mingitki truudust organisatsiooni ega üksteise suhtes," märgib Appelbaum. Oma kodumandril NATO tegeleb Appelbaumi hinnangul väga vähe militaarplaanide koostamisega, eelistades selle asemel korraldada tippkohtumisi.

Kõigele lisaks puudub alliansil väljapaistev liider, kes tahaks või suudaks siduda erinevad NATO liikmesriigid organisatsiooni ühtsust tagavatesse  aruteludesse missioonide üle Afganistanis ja mujal. "President Obama teoreetiliselt oleks suuteline selle ülesandega hakkama saama, kuid ma oletan, et see ülesanne ei tekita temas just suurt vaimustust,"sõnab Appelbaum.

Rahvusvaheliste jõudude koostöö puudumisel ei pruugi olla Afganistani konflikti puhul suurt tähtsust, kuna praeguste arutelude tulemusel võidakse seal luua teatud status quo olukord. Kui aga järgmisel korral tekiks suur vajadus rahvusvahelise koostöö järele, on Appelbaumi meelest kahtlane, kas NATO-t siis enam üldse on olemas.

Möödunud aasta novembris president Toomas Hendrik Ilves annetas Anne Appelbaumile Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi. Autasu üle andes märkis president, et Eesti hindab kõrgelt neid, kellel on meiega ühesugune ajalootunnetus ja kes seda julgelt väljendavad.

Millal aga tekib president Ilvesel ja Eesti välispoliitilisel eliidil samasugune tunnetus NATO tuleviku suhtes? Südantlõhestavad jutukesed sellest, et Eesti võitleb Afganistanis ühtse NATO juhtimisel oma kodumaa turvalisuse nimel, ei veena enam kedagi.

Kanada kindral: NATO on lagunev laip

Kriitika NATO tegevuse suhtes muutub üha valjemaks. Endine Kanada relvajõudude peastaabi ülem kindral Rick Hillier ütles hiljuti, et vastuolud NATO-s Afganistani sõja pärast on muutnud alliansi lagunevaks laibaks, mida on võimatu taaselustada. Hillier esineb sääraste avaldustega oma vastilmunud raamatus „Sõdur eelkõige: kuulid, bürokraadid, sõjapoliitika", vahendab Delfi.

Mullu peastaabi ülema kohalt tagasi astunud Hillieri sõnul domineerivad NATO-s kiivus ja väiklased poliitilised lahkhelid, puudub ühtekuuluvus. „Afganistan on paljastanud, et NATO on jõudnud staadiumi, kus ta on lagunev laip, ning keegi peaks sooritama frankenstein'liku teo ja puhuma läbi roiskunud huulte elupäästvat õhku sissevajunud kopsudesse, või muidu on alliansiga lõpp," kirjutab Hillier.

INDREK VEISERIK

Jaga |