Kas linnugripi levik annab põhjust paanikaks?

25. jaanuar 2006


Kesknädal küsib, Tervisekaitseinspektsioon vastab

Mis on linnugripp?
Linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja majanduslik kahju.
Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe, kuid kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad, kalkunid, faasanid, haned, pardid jne. Seega ohustab linnugripp eelkõige linde, kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on 2003. aasta lõpust 2006. aasta 19. jaanuarini inimestel registreeritud linnugrippi kuues riigis. Kokku on haigestunud 149 inimest, neist 80 on surnud.
Inimesele on linnugripp raskekujuline nakkushaigus, mis küllalt sageli võib lõppeda surmaga.

Kuidas linnugripp levib?
Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu. Ka inimeste nakatumine linnugrippi on senistel andmetel toimunud (tihedal) kokkupuutel haigestunud linnuga. Kuid ei ole välistatud võimalus, et piiratud ulatuses võib kõrgelt patogeenne linnugripi viirus A/H5N1 levida ka inimeselt inimesele.

Kuidas vältida linnugrippi?
Linnugripi vältimiseks lindudel on veterinaar- ja toiduamet andnud rea soovitusi: näiteks pidada oma kodulinde suletud hoonetes, et takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate metslindudega. Koos teiste ELi riikidega on Eesti keelanud lindude, linnutoodete ja -sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.
Veterinaaride andmetel Eestis praegu linnugrippi ei esine, seega ei ole siin võimalik lindudelt seda nakkust saada. Küll aga võib linnugrippi nakatuda reisil olles, seepärast soovitab Tervisekaitseinspektsioon mitte külastada selliseid piirkondi, kus seda haigust esineb.
Kui sõit on siiski vajalik, siis on esmaseks nakatumise vältimise meetmeks hügieeninõuetest kinnipidamine. Tuleb pesta tihti käsi, juua vaid ohutut (pudeli- või keedetud) vett, söömiseks valida kuumtöödeldud toite jne. Samuti on soovitatav mitte külastada linnu/loomaturge ja -farme ning hoiduda kokkupuutest kodu- ja metslindudega.
Inimestele võivad ohtlikuks osutuda kohad, kus on viibinud nakatunud linnud, sest linnugripi tekitaja säilib keskkonnas kaua, näiteks sõnnikus kolm kuud, jahedas vees kuu aega.
Tervisekaitse soovitab riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida end tavagripi vastu. Linnugripi vastu gripivaktsiin küll ei kaitse, kuid vaktsineerimine väldib organismis uue, ohtliku viirusetüve tekkimise juhul, kui inimene peaks korraga nakatuma nii tava- kui linnugripi viirusega.

Kas linnugripp võib muutuda epideemiaks?
Epideemia või isegi pandeemia võibki puhkeda juhul, kui tekib uus, kõrge patogeensusega gripiviirustüvi, mis hakkab kiiresti levima inimeselt inimesele. Uue viirustüve vastu puuduvad kogu maailmas vaktsiin ja tõhusad ravimid.
Uus gripiviirus võib tekkida linnugripi baasil, kuid selle aluseks võib olla ka mõni muu gripiviirus. Gripiviirus on väga muutuv, selle tüvesid tekib pidevalt juurde – igal nn gripihooajal ringlevad erinevad tüved.

Kas uus pandeemiline gripiviirus on juba tekkinud?
WHO andmetel ei ole. Praegu käib põhiline jutt kahest gripist: linnugripist, mis levib üldjuhul ainult lindude hulgas, kuid nakatunud on ka inimesi, ja n-ö tavalisest, hooajalisest gripist, mis on juba Eestiski alustanud talvist rünnakut.

Missugused on linnugripi haigusnähud inimesel?
Need on tüüpilised gripinähud: kõrge palavik (alates 38 kraadist), pea-, lihas- ja kurguvalu, köha ja nohu, hingamisraskused, silma sidekesta põletik. Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.

Kas linnugrippi inimesel saab ravida?
WHO soovitab nii linnugripi kui tekkida võiva uue gripiviiruse raviks tamiflud ehk oseltamiviri. Tamiflu on retseptiravim ja seda kirjutavad perearstid gripi raviks ka praegu välja. Muude viirusnakkuste vastu see ravim ei aita, seepärast tuleb enne rohu võtmist haigustekitaja laboris kindlaks teha.

Kas riik on teinud pandeemilise gripiga võitlemiseks ettevalmistusi?
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on kokku pandud gripipandeemiaks valmisoleku plaan, kus on kirjas tegevused juhuks, kui korraga peaks haigestuma palju inimesi.

Kuidas käituda, kui pandeemia Eestisse jõuab?
Kui pandeemia peaks Eestisse jõudma, kehtestatakse epideemiatõrje meetmed, näiteks keelatakse massüritused, suletakse lasteasutused jne.
Haiguse leviku tõkestamiseks on oluline vältida lähikontakti haigega (gripiviirus levib ruumis köhapiiskadega 1–1,5 m kaugusele) ning kokkupuutumist haigestunu rögaga/ninaeritisega või sellega saastunud pindadega. Seepärast tuleks vältida ka rahvarohkeid kohti ja võimalusel isegi ühistranspordivahendeid.
Väga tähtis on käte pesemine, eeskätt pärast haige lähikonnas viibimist või haige hooldamist.
Grippi haigestunul ei ole soovitatav minna arsti juurde, arst tuleks koju kutsuda või küsida ravisoovitusi telefoni teel.
Arvestada tuleb sellega, et täiskasvanu võib olla nakkusohtlik kuni 7 päeva ja laps kuni 21 päeva.

VTA soovis linnugripi ennetustööks 600 000 krooni
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) küsis eelmise aasta lõpul valitsuselt linnugripi ennetustööks 600 000 krooni, veidi üle poole sellest on amet juba saanud. Selle raha eest korraldab amet jaanuaris käivitunud linnupidajate inspekteerimise. Samuti kulub raha ornitoloogidelt tellitud riskianalüüsile, linnugrippi käsitlevate trükiste ja muu vajaliku infomaterjali valmistamiseks.
VTA tavaeelarvest rahastatakse iga-aastast riiklikku loomatauditõrje programmi, mille raames uuritakse igal aastal ligi 40 haigust, linnugripp on üks nendest. Linnugripi suhtes uurib amet ligi 3000 kodulindu, mullu uuriti ka paarisadat metslindu.
Linnugripi laboriuuringuiks on raha lubanud ka Euroopa Komisjon, praegu see veel laekunud ei ole.
Tavaolukorras tegutsemiseks on ametil põhieelarves piisavalt raha. Juhul kui taud siiski puhkeb, toimub võitlus sellega ja vastav rahastamine riikliku loomatauditõrje komisjoni ja vabariigi valitsuse kaudu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)