Sinimustvalge lipu sünnilinnas Põltsamaal vaeti maaelu valuküsimusi

Infopäeva moderaator, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avas keset arutelu kaasaelamise stimuleerimiseks akna. Tuppa tuli sõõm värsket õhku. Sümboolses mõttes nõuaks samasugust tuulutamist ka ühiskonnaelu, kus omavalitsused vajavad vabamat hingamist sotsiaalsete valuküsimuste lahendamiseks.

„Maitske pirukaid! Need on sotsiaaldemokraatide pirukad, mille Keskerakond on kinni maksnud," ütles infopäevale eelnenud kohvijoomisel Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes on üks Jõgevamaa staažikamaid omavalitsusjuhte ja poliitiliselt veregrupilt ka ise sots.

Sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased ja reformierakondlased on Põltsamaa linnavolikogus koalitsioonis. Linnavolikogu esimees Andres Vään küsis ettekandega esinenud regionaalministri nõunikult Sulev Valnerilt, kas rahva arvamuse teadasaamiseks haldusreformi kohta on planeeritud küsitlus ühtsetel põhimõtetel või viib iga omavalitsus selle läbi nagu ise mõttekaks peab. Valneri sõnul on see liiga konkreetne küsimus, mille vastuseni pole veel tänaseks jõutud.

„Ma saan öelda oma isikliku arvamuse. Loomulikult oleks mõistlik, et meil oleks ühine küsitluse läbiviimise metoodika," lisas hiljutine tippajakirjanik ja nüüdne riigiametnik Valner, kes oma kodukandis Võrumaal on ka Haanja vallavolikogu liige.

Kiisleri haldusreformi idee ei jõua kuhugi

Üldiselt on Valner haldusreformi tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. „Loodan, et lähiajal õnnestub habemega valdkonnas sammuke edasi astuda ja vähemalt jõuda riigis kokkuleppele, kuidas me selle asjaga edasi liigume."

Jõgeva linnapea Aare Olgo tundis huvi, kuidas võiks teostuda haldusreformiseaduse vastuvõtmine, kui tõenäoline tulevane peaminister Siim Kallas on väljendanud vastuseisu.

„Selles küsimuses praeguse ja tulevase peaministri seisukohad väga ei erine. Jah, nii see on. Siiski võib täheldada Reformierakonna positsiooni pehmenemist haldusreformi teemadel. Jäiga suhtumise asemel on hakatud ütlema: vaatame-räägime," loodab Valner.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees, Vaivara vallavolikogu esimees Veikko Luhalaid avaldas arvamust, et minister Kiisleri väljapakutud haldusreformi idee on surnult sündinud. „Koalitsioonipartner haldusreformi ei toeta ning IRL üksinda reformi läbi ei vii. Arvestamata on jäetud ka see külg, mis saab, kui 2017. aastaks omavalitsustega kokkuleppeid ei saavutata ja kohalikud volikogud ei määra valimiste eelfondi ega valimiskomisjoni. Kohalike omavalitsuste seaduse järgi on haldusreformi teemat võimalik ignoreerida. Haldusreform tuleb läbi viia, kuid nii, nagu kohalikud omavalitsused pakkusid paketi välja linnade ja valdade üldkogul, kus osales 169 omavalitsust. Tolles paketis toonitati koostööd teadlaste ja omavalitsusliitudega."

Ääremaastumine jätkub

Mitu korduvalt toonitatud suurt muret tõi oma esinemises välja Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Marika Tuus-Laul: „Jõgevamaal on põllumaad haritud, kuid selleski piirkonnas liigutakse ääremaastumise suunas. Elanike arv väheneb, kolitakse suurematesse linnadesse ja välisriikidesse."

Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) rahandusnõunik Märt Moll ütles, et osa omavalitsuste ülesandeid on rahastamata ja et riigiorganid ei soovigi siin omavalitsustele vastu tulla. „Seda arvestades peaks taastama kohalike omavalitsuste tulubaasi ja kaaluma selle tugevdamist ja ümberkujundamist, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik oma ülesandeid täita." Molli sõnul peaks omavalitsustel olema võimalus tegelda ka ettevõtluse toetamise ja töökohtade loomisega. „Teame aga, et 1993. aastal võeti omavalitsustelt ära kohustus tegelda ettevõtlusega ja kadusid ka vahendid ettevõtluse tulumaksust," lisas ta.

Moll leiab, et riigieelarvesse kogunevad maksud, mida nüüd nimetatakse edasiantavateks maksudeks (tulumaks ja maamaks), peaksid muutuma kohalikeks maksudeks. „Nii saab kogukond ise otsustada, kui palju makse koguda. Näiteks kui on vaja investeerida, võib teatud aastatel rohkem makse koguda," märkis Moll. Ta peab vajalikuks, et omavalitsused teeksid põhjalikult läbimõeldud ja järjekindlaid ettepanekuid, mis võimaldaks EMOL-il riigiga läbirääkimisi pidada jõupositsioonilt.

Kui Olgo küsis, kas arvestades viimase aja vähest tulemuslikkust tasub EMOL-il üldse riigiga läbi rääkida, kostis Moll, et asjal on mõte, sest teame, kuidas veetilgad kivile mõjuvad.

Idee Põltsamaa hariduslinnakust

„Ma ei tulnud siia peksa saama," ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis oma ettekannet sisse juhatades. Ta veenis koosolijaid, et omavalitsuste keskustes võiksid olla põhikoolid, külades tasuks avada veelgi rohkem väikekoole, kuid gümnaasiumiharidust saaks ennekõike suuremates keskustes, mille tulemusena jääks enamikusse maakondadest üks nüüdisaegse õpikeskkonnaga gümnaasium. Haridusjuht märkis, et paikades, mida haldusreformi kontekstis nähakse tõmbekeskustena, ei pea tingimata gümnaasium olema. Põltsamaa linn on aga üks niisuguseid paiku, kus üldsus peab arengu võtmeküsimuseks ühisgümnaasiumi töö jätkamist lähemas ja kaugemas tulevikus.

„Minu arvates võiks Põltsamaal olla hariduslinnak, mis ühendaks gümnaasiumi, muusikakooli, kunstikooli, lasteaiad, noortekeskuse ja ametikooli. Usun, et selline struktuur hakkaks väga hästi tööle," esitas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kohaliku idee.

[„See on perspektiivikas plaan, mida ministeerum toetab. Hariduslinnakuid võiks Eestis teisigi olla. Olen sarnast mõtet välja pakkunud näiteks Luual, Räpinas ja Olustveres," kommenteeris ideed Küttis.

[esiletõste] „Maitske pirukaid! Need on sotsiaaldemokraatide pirukad, mille Keskerakond on kinni maksnud," ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots (SDE)

[piltidel]

1: Sulev Valner ja tagaplaanil Aare Olgo

2: Kalle Küttis ja Aare Olgo

3: Ants Prii (Jõgeva abilinnapea), Jaan Aiaots (Põltsamaa linnapea) ja Jüri Ratas

JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |