Sloveenia ja Slovakkia kogemused: euro pole majanduskasvu garantii

Šuster märkis, et majanduskasvu taga seisavad riigi panustamine haridusse ja inimkapitali, uurimis- ja arendustegevus, avatud majandus, omandi- ja lepingukaitse, väliskaubandus ja -investeeringud, makromajanduslik stabiilsus.

Ta tõi välja ka mõne eelise, millega kohe pärast euro kasutuselevõttu kokku puututi, kuid tõdes, et euro pole kindlasti majanduskasvu garantii.

Veel oli kinnitanud Slovakkia keskpankur, et kindlasti kasvatab euro inflatsiooni, kuid Slovakkias kasvavat hinnad siiski palkadest aeglasemalt. Mis puutub eurole üleminekuga kaasnenud hinnatõususse, siis olevat Slovakkias üle 20 000 ettevõtte sõlminud omavahel n-ö ühiskondliku kokkuleppe, et hindu ei tõsteta.

Vaid kaks päeva hiljem, 28. novembril, teatas aga Postimees-online, et seitse Sloveenia suurimat ametiühingut korraldasid Ljubljanas suure meeleavalduse, kus kuni 30 000 inimest protestis valitsuse plaanide vastu reformida pensionisüsteemi ja nõudis kõrgemat palka.

Sloveenia on esimene Ida-Euroopa riik, mis 1. jaanuaril 2007 ühines eurotsooniga.

Postimehe andmetel Ljubljana kesklinnas toimunud demonstratsioonil soovisid ametiühingud minimaalseks netopalgaks kehtestada 600 eurot (9387 krooni). Praegust 459-eurost (7181 krooni) keskmist palka saab umbes 150 000 töölist.

Lisaks on ametiühingud vastu valitsuse plaanidele tõsta pensioniiga 63 eluaastalt 65-le. Seda on soovitanud Euroopa Liit teha ka näiteks Eestis.

Kesknädalale jääb arusaamatuks Eesti valitsuse loitsimine: „Euro tuleb - majandus taastub, euro tuleb - majandus taastub, euro tuleb..." Millise ennastunustava õhinaga paistab enamik inimesi seda loitsimist uskuvat! Loomulikult tahab ilusasse, edukasse ja lillelisse tulevikku uskuda igaüks. Arukamatele jääb aga paljast usust väheks. Majandus sellisel kujul nagu Reformierakonna tõusuaastail ei taastu Eestis mitte kunagi, ei euroga ega eurota. Ilusa tuleviku jaoks ei piisa vaid sellest, et  üks rahapaber teist värvi rahapaberi vastu vahetada. Lootusrikka tuleviku nimel tuleb alustada näiteks haridusse investeerimisest, mitte aga hariduse lammutamisest.

Kn

Jaga |