Moraalitu rahvas see eesti rahvas

E. Luha,      17. november 2004


Kas me niisugust Eestit tahtsime? Kas niisugust, nagu oli esimene Eesti?
Olen kuulnud selliseid väljaütlemisi, et tänane Eesti oleks olnud majanduslikult sama edukas kui Soome, kui poleks olnud 50 aastat nõukogude võimu. Need väited panid mind kahtlema.
Ja ühel päeval sattus mulle kätte 2002. aasta Kesknädal. Tähelepanu äratas artikkel pealkirja all „Eesti rahvas peab tõstma vastutustunnet ja eneseteadvust", mille oli kirja pannud analüütik F. Räim.
Sellest võis lugeda, et eesti rahvas kooriti paljaks juba eelmise vabariigi ajal. Ka siis domineeris Eestis väliskapital. Toonagi sai see toimuda valitsuse toel, nagu täna, oli ka siis kurja juur korruptsioon. Võimuladvik oli end varustanud pööraselt suurte laenusummadega, millest 80% lasus kinnisvaral. Nüüd see „parim osa eesti rahvast" on õigusjärgsed omanikud, kes tegelikult pole seda kinnisvara kinni maksnud, see on neil võlgu võetud. Kuid meie seaduste järgi on neil õigus seda kinnisvara tagasi nõuda.
Omandireform oli kuritegelik fašistlik aktsioon, fašistlike ideede levik leiab alati aset moraalitu rahva seas. See rahvas, kes ei suuda oma enesemääramisõigust realiseerida, on tegelikult kuritegelik, sest toidab kurjust. Rahva vastutustundetust näitab seegi, et rahvast esindavat juhtkonda pole suudetud seniajani võimule tuua.
Ka esimese Eesti Vabariigi ajakirjanduses ilmus aastatel 1932–1939 pidevalt fašismi ülistavaid kirjutisi. Fašistlikul ideoloogial oli suur kandepind. Eesti kapitalil baseeruv ärielu kiratses ja tegelikul tootjal oli probleeme kuhjaga. Rikkaks ei saanud tööga keegi.
Niisugused on analüütiku kirjapandud mõtted. Tänagi väga aktuaalsed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)