![]() Kapitalism hakkab hääbumaANDO LEPS, 08. veebruar 2012Ülemaailmses ulatuses on klassikaline kapitalistlik tootmisviis juba ammu ületanud oma kõrgpunkti, mistõttu tema aeg koos talle omase „demokraatiaga" hakkab paljude kurvastuseks ümber saama. Seda tõsiasja kinnitavad kõikjal massiline tööpuudus, tõsised tänavarahutused, sagedased ühe või teise riigipea või muu juhtfiguuri tapmine, tapmise katse või kohtu alla andmine ja toimepandud kuritegudes süüdi mõistmine. Rikkurite tahe Seetõttu rikkurid, kelle jõukus on saadud valdavalt vaeste arvel, püüavad päästa veel mis päästa annab, kas siis lokaalsete sõdadega või koguni ülemaailmse sõjaohu (näiteks Lähis-Idas) reaalse ähvardusega. Lähis-Ida on juba pikemat aega olnud see tüliõun, kuna on rikas musta kulla - nafta - poolest. Kõik jutud, et Afganistanis, Iraagis, Liibüas jt Lähis-Ida maades rikutakse inimõigusi (inimõigusi rikutakse tegelikult igas riigis, vaatamata sellele, kui „demokraatlikuks" see riik ise ennast peab), on vaid lapsikud ettekäänded. Kogu asja taga on ikkagi nafta, s.t energia ja raha. Täna on eriti teravaks läinud omavahelised suhted Iraanil ja Iisraelil, samuti Süüria suunal. Eriti sõjaohtlik olukord on Hormuze väina piirkonnas, kuhu USA on toonud oma sõjalaevastiku, ka lennukikandja, ja kus Iraan lubab anda tugeva vastulöögi ükskõik missugusele „agressorile". Kahjuks võib siit alguse saada tuumasõda ja ühtlasi ka III maailmasõda. Täna veetakse läbi Hormuze väina tankeritega ca 40% maailma naftast. Ja siia ongi koer maetud, mitte aga pole asi inimõiguste rikkumises ja erinevates usulistes tõekspidamistes või tuuma(relva)objektide olemasolus. Kuid siiski jääb arusaamatuks, miks Iisraelil võib olla tuumarelv, aga Iraanil ei tohi olla?! Õiglane oleks, kui nii Iisrael kui ka Iraan kumbki ei tohiks omada tuumarelva. Kuid me tõdeme iga päev, et tänapäeva rahvusvaheline õigus, mis tegelikult on tugevama, s.t mingi suurriigi õigus, „libiseb" nagu tahtmatult üha enam ja enam väga raskesti piiritletava inimõiguste valdkonna käsitlemisele, kus uks on sageli avatud kõikvõimalikeks spekulatsioonideks. Pangad ja maailmasõjad Sellise stsenaariumi järgi toimusid I ja II maailmasõda, mille väidetavalt päästsid valla „jumalast väljavalitud" mõne suurriigi pankurid, mille tagajärjel, nende kasuahnuse tõttu said kümned miljonid sõdurid (ei oma tähtsust, millist mundrit nad kandsid) ja tsiviilisikud kahurilihaks. Ka 2011. aasta ja eelnevate aastate majanduskriis on peamiselt jällegi pankurite poolt esile kutsutud, mis alanud aastal Eestis kui Euroopa ühes vaesemas riigis suure tõenäosusega veelgi süveneb ja mille tagajärjel rikkad vaeste arvel veelgi rikastuvad. Samal ajal vaesed vaesuvad veelgi rikaste pidurdamatu kasuahnuse tõttu, kes kuidagi ei saa aru või ei taha aru saada lihtsast tõsiasjast, et rikkust ei eksisteeri ilma vaesuseta ja vaesust ilma rikkuseta. Kas Euroopa Liit jääb alanud aastal püsima? Arvatavasti jääb, kuid temas toimuvad muudatused. Ilmselt astub Kreeka ise Euroopa Liidust välja, võtab kasutusele oma endise raha - drahmi, mille kurss hakkab olema euro kursist tunduvalt madalam. Itaaliaga on lood samuti halvad. Tõenäoliselt ka euro kurss langeb ja võrdsustub USA dollariga, vaatamata Saksamaa ja Prantsusmaa pingutustele. Väidetavalt on maailmasõdade peamine põhjus peitunud USA dollari maailmaturgudel ainuvalitsemise jätkumises. Aususe puudumine Mulle näib, et meie riigijuhid on valdavalt lähtunud eelnimetatud rikaste tõekspidamistest ehk nende väljavalitute „filosoofiast" - võtta veel, mis võtta annab! Aususest ei ole tänases Eestis peaaegu midagi järele jäänud (võtame näiteks XI Riigikogu e-valimised). See käib eelkõige meie riigijuhtide: presidendi, Riigikogu liikmete, valitsuse, omavalitsuste, jõustruktuuride, õiguskaitsetalituste jt kohta. Üks skandaal ajab teist taga. IRL-iga seonduva skandaaliga (elamislubade müük Vene Föderatsiooni kodanikele) liitus aastatel 1995-2000 julgeoleku koordinatsioonibüroo direktoriks olnud Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamine. (Muide, viimane koos Mart Laariga oli ka Herman Simmi „luuretegevusele" upitaja jms.) Nendega on otseselt seotud Eesti riigi julgeolek ja eksisteerimine ning Eesti kui riigi maine tugev allakäik rahvusvahelises ulatuses. Tekib küsimus, kas tänases Eestis, samuti ka välisriikides, on üldse võimalik teha ausat poliitikat? Tegelik elu näitab, et see on võimalik, kuid mitte sugugi kerge, sest „veealuseid karisid" on väga palju. Rahapakkujad tormavad juhtivtöötajate jutule oma soovidega nii uksest kui ka aknast. Kui keskajal valitses religioon ning uusajal teadus ja õigus, siis praegu, modernismi ja postmodernismi ajastul - kõlblus. Kuid, oh häda, kõlbluse puhul on vastutus tugevasti hajutatud ja seepärast ei vastuta ka oma valgustkartvate tegude eest pahatihti mitte keegi! Seda kogeme Eestis kahjuks väga sageli. Kas Eesti jääb riigina püsima? Loomulikult ei saa lõputult kesta selline olukord - suur tööpuudus, madalad palgad, mistõttu noored, haritud ja heade tööoskustega inimesed lahkuvad Eestist, ja seda põhjustatuna eelkõige ebaaususest tulenevast ühiskonna mädapaisest - korruptsioonist, ehk teiste sõnadega, valitsevate ringkondade ringkaitsest, millesse on aktiivselt kaasatud ka õiguskaitsestruktuurid, mis on kahjuks sageli allutatud parteidistsipliinile. Et Eesti jääks ka käesoleval aastal riigina kestma, on eelkõige vaja riigijuhtidelt ausust ja veel kord ausust! Aga kust seda ausust võtta? Riigimehelik ausus ongi oma riigi ja rahva teenimine, mitte enda taskute täitmine! Milline tootmisviis peab kapitalistlikku tootmisviisi asendama või kuidas need „üleminekud" toimuvad, sellest on veel vara rääkida. ANDO LEPS, õigusteadlane, Eesti Rooma Klubi liige See artikkel ilmus esmakordselt 29. jaanuaril ajalehes Nelli Teataja. [pildiallkiri] OHTLIK AEG: Hetkel on väga teravaks läinud omavahelised suhted Iraanil ja Iisraelil. Eriti sõjaohtlik olukord valitseb Hormuze väina piirkonnas - juuresoleval pildil teeb Iraani merevägi sõjalisi harjutusi.
Viimati muudetud: 08.02.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |