Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      31. jaanuar 2007


Parlament valis uue presidendi

Järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks valiti Euroopa Parlamendi presidendiks Saksa kristlik demokraat Hans-Gert Pöttering, kes vahetas sellel kohal välja Josep Borrelli.
H.-G. Pöttering on sündinud 1945. aastal Saksamaal Bersenbrückis. Europarlamendi saadik on ta 1979. aastast. 1999–2007 oli ta Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esimees. 1984–1994 oli ta ka kaitse ja julgeoleku allkomisjoni esimees. Pöttering on õppinud õigusteadust, politoloogiat ning ajalugu Bonni ja Genfi ülikoolis. Samuti on ta õppinud Columbia Ülikoolis ning saanud 1974. aastal doktorikraadi. Pötteringi näol on tegemist Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli olulise poliitilise liitlasega.

Saksamaa võttis EL-is eesistumise üle

Kantsler Angela Merkel rõhutas parlamendis esinedes, et Saksamaa eesistumise lõpuks valmib tööplaan põhiseaduse lepinguga edasiminekuks. Ta rõhutas, et põhiseaduse leping peab Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisteks olemas olema ning et selle tegemata jätmine oleks ajalooline läbikukkumine.
Välispoliitikas on Merkeli hinnangul EL-i prioriteetideks Kosovo, Lähis-Ida, Afganistan, naabruspoliitika, Doha voor, EL–USA tippkohtumine ning partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine Venemaaga. Sisepoliitika poolelt rõhutas liidukantsler majanduskasvu ja uute töökohtade loomise vajadust, samuti nn jagatud töökava olulisust (kolmel eesistujal oleks 18 kuu jooksul sama tegevuskava).

Nõudmine surmamõistetud meditsiinitöötajate vabastamiseks

Vastuvõetud resolutsioonis mõistame hukka Liibüa kriminaalkohtu otsuse, millega mõisteti teist korda surma viis Bulgaaria meditsiiniõde ja Palestiina arst. Bulgaaria meedikud, kes töötasid Banghaza haiglas, vahistati 9. veebruaril 1999. Veebruaris 2000 algas neist kuue üle ning lisaks veel ühe palestiinlase ja üheksa liibüalase üle protsess, kus neid süüdistati mitmesaja lapse tahtlikus nakatamises HI-viirusega. 2004. aastal mõistis kohus mahalaskmise läbi surma viis Bulgaaria meditsiiniõde ja Palestiina arsti. 2005. aastal langetas Liibüa ülemkohus otsuse surmanuhtluse edasikaebuse kohta ning nõudis uut kohtuprotsessi, mis algas 11. mail 2006. 19. detsembril 2006 surmaotsused kinnitati.
Kuid olemas on kindlad tõendid, et süüaluseid on vanglas valetunnistuste väljapressimiseks piinatud ning et nende õigusi on ka muudel viisidel korduvalt jõhkralt rikutud. Seetõttu kutsume Liibüa ametiasutusi astuma vajalikke samme surmaotsuse tühistamiseks ning avama teed juhtumi kiireks lahendamiseks humanitaarsel alusel.

Naiste alaesindatus poliitikas

Parlament kiitis heaks esmakordse raporti võrdõiguslikkusest Euroopa Parlamendi komisjonides. Raport märgib, et naissoost saadikute arv on pidevalt kasvanud: 17,5 protsendilt 1979. aastal kuni 30,3 protsendini 2004. aastal ning 30,5 protsendini alates Bulgaaria ja Rumeenia liitumisest. Samas on parlamendi administratsioonis naised vastutavatel ametikohtadel alaesindatud poliitilisel otsustustasandil. Ehkki suurem osa komisjonidest võtab küll seisukoha võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaitseks, on enamik komisjone rajanud oma poliitilised prioriteedid ühtegi võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiat kaasamata.
Euroopa Parlamendi saadikute hulgas on naisi riikide kaupa kõige rohkem Rootsist (52,6%), Eestist (50%) ja Luksemburgist (50%). Seevastu Küprose ja Malta saadikute hulgas ei ole ühtki naist. Vastliitunud Bulgaariast pärit saadikutest on naisi 27,8% ja Rumeenia saadikutest 31,4%.
Mõne kuu pärast tähistame Rooma lepingu 50. aastapäeva. Vastavalt asutamislepingu artiklile 2 on meeste ja naiste võrdõiguslikkus EL-i õiguse aluspõhimõte ning järelikult on selle edendamine EL-i vastuvaidlematu ülesanne.
Rõhutasin oma sõnavõtus, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on kõigi liikmesriikide poolt küll allkirjastatud, kuid siiani puuduvad tõhusad meetmed selle täitmise kontrollimiseks. Tagajärjeks on jätkuv inimressursi raiskamine ja naiste alaesindatus poliitilisi otsuseid tegevatel tasanditel.

Raudteereisijate õiguste suurendamine

Parlament kiitis teisel lugemisel heaks kolm raudteid puudutavat raportit. Nendega tahame suurendada konkurentsi reisiveoturul, tagada reisijatele hüvitis rongide hilinemisel ning suurem ohutus raudteedel. Rahvusvahelise reisiveoturu avamist näeme ette 2010. aastaks. Muudatusettepanekud siseriikliku reisiveoturu avamiseks 2017. aastaks ei saavutanud vajalikku toetust. Kuna parlament ja nõukogu on selles eriarvamusel, järgneb lepitusmenetlus.
Ettepanek reisijate õiguste suurendamiseks hõlmab muu hulgas reisijate teavitamist, raudtee-ettevõtte vastutust reisijate surma või vigastuste puhul ning puuetega inimeste abistamise kohustust. Raportis sätestub ka hüvitise maksmise kohustus hilinemiste puhul, kui hiljaksjäämise eest vastutab raudtee-ettevõte. Samuti peavad ettevõtted tagama, et raudteejaamad ja rongid oleksid puuetega reisijatele ligipääsetavad. Tulevikus peaks kõikides rongides olema eraldi kohad lapsevankritele, jalgratastele ja spordivarustusele.

Europarlament mures liiklusohutuse pärast

Programmi eesmärgiks on vähendada liiklusest tingitud surmajuhtumeid EL-is 2010. aastaks poole võrra. Vahekokkuvõttesse lisandus rida soovitusi liiklusohutuse parandamiseks. Igal aastal põhjustavad liiklusõnnetused EL-is enam kui 40 000 surmajuhtu, mille kahjud moodustavad ca 180 miljardit eurot (2% EL-i SKP-st). Liiklusohvrite arv aastas miljoni elaniku kohta kõigub vahemikust 50–60 (Malta, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik) kuni 200-ni (Läti, Leedu). Eestiski hukkus liikluses mullu üle 200 inimese.
Leiame, et liiklusohutust parandaksid sõidukite päevatuled, tagumiste helkurribade kasutamine veoautodel gabariitide märgistamiseks ning paigaldatud pimealapeeglite või uute pimealal nägemist võimaldavate süsteemide kasutamine. Eriti oluliseks peame kiiruspiirangu ületamist, turvavöö mittekasutamist ja alkoholijoobes juhtimist käsitlevate õigusaktide tõhusat piiriülest täitmist. Rõhutame ka vajadust ühtlustada liikluseeskirjad ja -märgid, sest näiteks erinevad eesõigusereeglid ringteedel võivad samuti põhjustada õnnetusi.
Liikmesriike kutsume üles kaaluma null-promillimäära rakendamist algajate sõidukijuhtide ning kutseliste kommertssõidukijuhtide ja bussijuhtide puhul, kes tegelevad reisijateveoga või ohtlike kaupade veoga. Samuti nõuame, et liikmesriigid laiendaksid üle 12 tonni kaaluvate sõidukite möödasõidu keeldu ühe ja kahe sõidurajaga teedel ning koostaksid koolidele liiklusohutuse õppeprogrammi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)