![]() Eesti pekkis majandusestHEINO HARJU, 17. veebruar 2016Eesti majanduse väga kehvast seisust on viimasel ajal palju kirjutatud-räägitud. Ometi on üks asi vaatluste alt kõrvale jäetud. Tundub, et mitte keegi ei taha näha “elevanti toa nurgas”.
Üheks suureks majanduse peessekeerajaks on meie (kilekoti)seadused, mis annavad mingile huvigrupile-jõugule paksu maugu ja Eesti majandusele korraliku paugu. Mõned näited kah: 1. Jahiseadus ja tema lisad, millest on tänaseks palju räägitud ning mis andsid jahiturismifirmadele hea sissetuleku Eesti põllumajanduse hävitamise hinnaga. Kurioosne on see, et isegi praeguseks ei ole seadust ära korrigeeritud, metssiga väikeulukiks tunnistatud. Aga see oleks ainuke asi, mis välistaks jahimeeste “metsseafarmid”. 2. Liiklusseadus, mis nõuab ka traktori juhtimiseks lube, aga traktorikärule ARK’i, kindlustust ja ülevaatust. Erinevalt Põhjamaadest, kus neid vaja ei ole. Samas on igati loogiline, et ei ole vahet, kas traktori järel veereb käru või mingi suur põlluharimisriist. Lisaks on probleem selles, et ntx. Eestis tegutseva, aga Soomes registreeritud farmi masinatele-juhtidele kehtib Soome seadusandlus ja nemad ei pea mõttetuid kulutusi tegema. Konkurentsieelis missugune! Alus: EL Tööjõu ja Teenuste Vaba Liikumise Direktiiv, mis keelab EL liikmesriigil võtta vastu seadusi, mis võivad takistada-raskendada teise riigi firmade tegevust või panevad neile täiendavaid nõudeid. Kui paljud firmad on seetõttu Eestist ära kolinud, ei tea. Aga eks neid tule iga päev juurde ka.
3. Jäätmeseadus. Siin ei hakka kirjutama õhu vedamisest, millest on juba nõrkemiseni räägitud, aga kasu sama palju kui sea seljast villa. Võtan vaatluse alla hoopis puutuha (töötlemata orgaanilise aine tuha) ja selle kuulutamise jäätmeks. Juba meie alepõllundusega tegelevad kõugud teadsid, et tegu on väärt väetisega. Praegu on aga tegu jäätmega ja see kuldaväärt kraam tuleb sundkorras prügimäele matta. Kõva raha peale makstes. Mida haket kasutavad katlamajad ka teevad, selle võrra sooja hinda tõstes. Kass Basilio ja rebane Alisa pidid nägema palju vaeva, enne kui Buratino oli nõus oma kuldrahad Lollidemaal maha matma. Jäätmeseadust lugedes läheksid mõlemad tegelased kadedusest roheliseks – oleks piisanud seadusest, et kuldrahad (kuldaväärt väetise – puutuha – analoog) on jääde, mille PEAB Lollidemaal maha matma, ja asi oleks tehtud! Ning mahamatmise eest veel Alisale–Basiliole peale ka maksma! Mõned võivad nüüd küll ütelda, et on võimalus muretseda jäätme (puutuha) taaskasutuse luba ja lisaks ka väetise luba. Loomulikult selle eest korralikult makstes. Ehk siis tõestada, et Sa ei ole kaamel. Paraku on kaamel loom, kes katsel läbi nõelailma pugeda oma figuuri lootusetult ära rikkus.
PS. Eurodirektiiv (Komisjoni määrus (EÜ) 889/2008 I lisa) lubab kasutada (puu)tuhka põllumajanduses piiramata koguses ja ilma mingite lisanõueteta-analüüsideta! Ja seda ka mahepõllumajanduses, kus nõuded on suht karmid. 4. jne 5. jne
HEINO HARJU Tartust
Viimati muudetud: 17.02.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |