Nädala juubilar: Ralf 60 - niikui nätsti!

Toivo Tootsen,      03. mai 2006


Ralf on minu jaoks alati olemas olnud. Selles mõttes, et tee mis tahad, aga ma ei mäleta, millal me Juunioriga – nii me teda kutsusime, sest kes see viitsis öelda: Ralf Ralfi poeg Parve – esimest korda kohtusime. Ralfi meenutades on esimene pilt: sigaret käes (vähemalt RAMETO- aegadel oli ta kirglik suitsetaja), viskab mõne killu, ise pugistab seepeale mõnusat naeru.

Igavesti uudishimulik on ta. Ja visa uurija. Mõnda detaili võib Ralf jahikoera järjekindlusega taga ajada kasvõi päevade kaupa, ja lõpuks ongi asi käes: selles või teises väljaandes ütles see või teine isik just nii, nagu Ralfi mällu oli talletunud, kuid kindluse mõttes oli sellele vaja autentne allikas lisada. Sellest siis ka see, et Ralfi kirjutiste faktilist materjali võib alati täielikult usaldada. Ajaloolasediplom pole talle asjata antud – nagu ka ajakirjaniku oma; Ralf omandas kaks kõrgharidust, teise juba töö kõrvalt. Need kaks kõrgharidust ja suur kogemus inimestega suhtlemisel – ikkagi tuntud raadiomees! – andsid Ralfile hea vundamendi poliitikuteele minekul. Riigikogus ja veel pikemalt Mustamäe halduskogu Keskerakonda esindava liikmena on ta palju tänuväärset teinud. Aga mulle tundub, et oma südames ja olemuselt on Ralf eelkõige ikkagi ajakirjanik. Eks „Kesknädala" lugejad on selles ise võinud veenduda.

RAMETO töökasse ja eredatest isiksustest koosnevasse kollektiivi sulas Ralf kiirelt sisse ja leidis varsti oma valdkonna, milles tegutseda: tema teha-toimetada olid meelelahutuslik mälumäng „Kasiino" ja väga populaarseks saanud „Nätsti!". Selles teises jagati nätse vasakule ja paremale, aga ikka vaimukalt-mõnusalt, mitte parastavalt-pilkavalt. Ralf oskas Jüri Paeti ja Raimo Aasa ning mitmete teiste kaastööliste „nätsud" väga tempokaks ja kuulatavaks saateks vormida. „Nätsti!" nätsud läksid kiirelt rahva sekka ja käibisid lendlausetena. Kaaluka osa Ralfi raadiotööst moodustasid lugematud saated tõsistel ja üldsusele huvipakkuvatel teemadel – nagu ka praegu Kesknädalas.

Ralfi sünnipäeva oli alati hea tähistada, sest see jäi ajakirjanduspäeva (oli selline püha, mida peeti 5. mail) ja raadiopäeva (ka selline püha oli, tähistati 7. mail) vahele. Nii et ajakirjanike ballilt läksime pea aegu otsejoones Ralfi poole tema abikaasa valmistatud ülimalt maitsvaid suupisteid ja Ralfi toodud keelekastet manustama, ja pidu jätkus raadio aastapäeva üritustel.

On hea, et siin maailmas on siiski ka midagi kindlat – nondest kolmest tähtpäevast on Ralfi sünnipäev raudselt alles!

Endiste ja praeguste kolleegide ning erakonnakaaslaste nimel soovin talle „Edu töös ja õnne isiklikus elus!" Tuletagu just selline formuleering Ralfile meelde neid juubeleid, mida Raadiomajas pidulikult omal ajal Aadu (Ado Slutsk) kabinetis tavaliselt koos tänukirja ja 50-rublase ümbrikuga tähistati. Tänukiri ja ümbrik olid ametlik ja formaalne osa, kolleegide käepigistus ja õnnesoov aga siirast südamest tulev – nagu praegugi.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)