Nädal Riigikogus

RAMON LOIK,      24. detsember 2003


Esmaspäev, 15. detsember
Peaminister Parts pidi vastama arupärimisele Res Publica kahtlase maiguga rahastamisskeemide kohta. Mäletatavasti ilmus 21. oktoobri Äripäevas Heidit Kaio skandaalne artikkel "Res Publica varjab Telekomi antud raha kasutamist", millest selgus, et Res Publica sai läbi Avalike Suhete Agentuuri (mis on riigivõlgnikuna likvideerimisel!) Eesti Telekomilt Euroopa Liidu propagandaks eraldatud 450 000 krooni, kuigi erakonna finantsaruanne seda ei kajastanud. Selle raha eest külvati kodumaa koolid üle Res Publica voldikute, pastakate ja muu nänniga, loositi välja preemiareise ning tehti lastele muud meelehead. Peaminister muidugi eitas kõike ja avaldas arvamust, et "tegemist oli pigem heatahtliku arusaamatusega ajakirjaniku poolt, kes võib-olla ei mõistnud erinevust Euroopa Liidu rahvahääletuse kampaania materjalide ja erakonna kampaania materjalide vahel". Kõlab nagu "Euroopa Liit, see on Res Publica!".

Teisipäev, 16. detsember
Isamaalased alustasid Riigikogu liikmete allkirjade kogumist presidendi tagandamise seadustamiseks. Saanud ilmselt inspiratsiooni Leedu presidendi ümber toimuvast skandaalist, peab Isamaaliit presidendi otsevalimise puhul hädavajalikuks, et erakorraliste asjaolude selgumisel oleks võimalik president tagandada. Presidendi otsevalimise seadusesse muudatusettepaneku tegemiseks on vajalik vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus. Algatus on igatahes huvitav. Praeguste märkide järgi valib järgmise Eesti presidendi rahvas otse.

Kolmapäev, 17. detsember
Võeti vastu Ain Seppiku, Olev Laanjärve, Siiri Oviiri ning valitsuse algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus, mis karmistab karistusi narkokuritegude eest. 1. jaanuarist otsustati liita maksuamet ja tolliamet ühiseks maksu- ja tolliametiks. Vastu võeti ka Keskfraktsiooni ja valitsuse algatatud represseeritud isiku seadus, mille järgi loetakse represseerituteks ka Siberis sündinud inimesed, kellele laienevad 1. jaanuarist erinevad soodustused, toetused ja pensioniõigus.
Päeva põhiteemaks kujunes riigieelarve viimane lugemine. "Riigieelarve menetlemise käigus oleme koos valijatega õppinud tundma, mida niinimetatud uus poliitika tegelikult tähendab. Sotsiaalsete loosungitega võimule saanuna hakati viljelema täiesti parempoolset poliitikat; sotsiaalse jutu taha peideti ühiskondlikke lõhesid veelgi suurendavad eelarvenumbrid. Alles väga tõsise ohu tekkimisel peaministritoolile oldi valmis minema mõningatele kompromissidele. Esimese lapse toetuse kahekordistamiseks 300 kroonini ning riigi ja omavalitsuste haridus- ja kultuuritöötajate palkade 12-protsendiliseks tõstmiseks oli vaja valitsuskriisi ja taasiseseisvunud Eesti suurimat üldstreiki. Ja loomulikult sai nii lastetoetuste kahekordistamine kui ka haridus- ja kultuuritöötajate palgatõus võimalikuks eelkõige tänu opositsiooni häältele ning ühtsele survele üksikisiku tulumaksu alandamise vastu," märkis Keskfraktsiooni esimees Toomas Varek.
Keskerakonna fraktsioon hääletas eelarve vastu, kuna praegune 500-kroonine toimetulekutoetuse määr on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 28, mis ütleb, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile puuduse korral. Seega peab toimetulekuks ette nähtud summa vastama reaalsele miinimumelatuskorvi tasemele, mis käesoleval aastal on peaaegu 700 krooni. Teiseks on riikliku pensionikindlustuse raha ülekandmine kogumispensionide tarbeks meie hinnangul vastuolus nii põhiseaduse kui ka maksuseadustega ning õigustatud ootuse ja õiguskindluse printsiibiga. Keskfraktsioon võttis vastu otsuse pöörduda õiguskantsleri ja presidendi poole riigieelarve väljakuulutamata jätmiseks.

Neljapäev, 18. detsember
Riigikogu võttis vastu erakonnaseaduse muudatused. Enne jõuluvana saabumist otsustati, et kohtunikud, prokurörid ja õiguskantsler ei saa erakondadesse astuda enne 2008. aastat. Seadusmuudatused sätestasid, et ka väikeparteid hakkavad riigieelarvest toetust saama, erakonda astumise sundimise eest saab karistada kuni üheaastase vabadusekaotusega ja erakonna rahastamise keelu rikkumise eest võib karistada kuni 25 miljoni kroonise rahatrahviga. Sellega saigi tänavuseks aastaks töö läbi ja mindi jõulupuhkusele.
Ühinen kõikide heade jõulusoovidega, hea lugeja, ja kohtumiseni jälle uuel aastal!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)