Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lumepall tuleb peatada

ANDO LEPS,      08. jaanuar 2003


Riigikogu on pidevalt kritiseeritud, et rahvaesindajate pensionid on liiga kõrged, ja palganumbrid on liiga suured.

Riigikogu menetles 18. detsembril esimesel lugemisel eelnõu "Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmise seadust", näitamaks head eeskuju teiste põhiseaduslike figuuride ja avaliku teenistuse ametnike suhtes. Riigieelarveliste pensionide lumepall tuleks peatada. Et Eesti on parlamentaarne vabariik, siis on täiesti loomulik, et just Riigikogu asus lahendama neid, ja nii mõnelegi tänasele Riigikogu liikmele küllaltki ebameeldivaid probleeme.

Riigikogu pensioni aeg ümber?

Olgu siiski kohe öeldud, et nimetatud eelnõu on varem heaks kiidetud Riigikogus esindatud peamiste poliitiliste jõudude poolt. Riigikogu on pidevalt kritiseeritud eriti just selles, et Riigikogu liikmete pensionid on liiga kõrged, aga ka selles, et Riigikogu liikmete palganumbrid on liiga suured ja ka selles, et nad saavad maksuvaba 20-protsendilist esindustasu. Nimetatud eelnõu arutelu parlamendis oli elav. Arutati, kas parlamendiliikmete töötasu ja parlamendipensionide sätestamine EV Ülemnõukogu XII koosseisu poolt oli põhjendatud või mitte. Siinkohal tahaks vaid mälu värskendamiseks öelda seda, et tollal ei häirinud parlamendiliikmete palga ja pensioninumbrid kedagi, sest saadi aru nende inimeste inimlike riskide suurusest. Täna tuleb siiski asuda seisukohale, et Riigikogu liikmete pensionide aeg on lihtsalt ümber saanud. Tõdeti, et on vaja peatada veerema pandud riigieelarveliste pensionide lumepall, mis kasvab sedamööda, kuidas vahetuvad Riigikogus tema liikmed. Võrdluseks tuleb märkida, et kui 1993. aastal maksti Riigikogu liikmete pensionidena välja 500 tuhat krooni ja 1998. aastal 4,3 miljonit krooni, siis 2003. aasta parlamendipensionideks on riigieelarves kavandatud juba 17,7 milj krooni. Kas on õiglane kaotada parlamendipensionid?
Viimastel aastatel käivitunud pensionireform on andnud tulevastele Riigikogu koosseisude liikmetele võimaluse ise endale väärilist pensioni kujundada. Näiteks kogub Riigikogu liige ühe aastaga oma palgalt pensioni esimesse sambasse 4-5 keskmist pensioniaastat. Samas olgu märgitud, et jätkuvalt saavad parlamendipensioni inimesed, kes on olnud Riigikogu VII, VIII ja IX ning Ülemnõukogu II koosseisu liikmed. Kuid siiski tekib üks küsimus. Näiteks, kui Riigikogu X koosseisu liikmeks saab juba küllalt eakas inimene, kes varem ei ole Riigikogu liige olnud, kas siis tema peaks saama Riigikogu liikme pensioni?
Tõenäoliselt ei pea saama, sest see oleks "võrdse kohtlemise printsiibi" rikkumine.

Keskerakond reguleeriks palka

Nurinat on olnud ka Riigikogu liikmete liiga kõrgete palkade suhtes. Käsitletava eelnõu järgi esitab Statistikaamet Riigikogu kantseleile iga aasta 26. veebruariks eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga suuruse, mille alusel arvutatakse Riigikogu liikmete palk jooksva aasta 1. märtsist järgnevaks 12 kuuks. Muidugi tekib kohe küsimus. Mitu Eesti keskmist palka peaks moodustama Riigikogu lihtliikme palk? Samuti on palju juttu olnud Riigikogu liikme maksuvabast 20-protsendilisest esindustasust. Ka seda põhimõtet muudetakse seaduse eelnõus. Edaspidi tahetakse hakata Riigikogu liikmetele kuludokumentide alusel hüvitama tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast, Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud korras. Väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi elavad Riigikogu liikmed aga kindlustatakse vajadusel elamispinnaga Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Järelikult Riigikogu liikmete töötasu peaks vähenema päris mitme tuhande krooni võrra.
Omaette küsimuse moodustab ka see, kas Riigikogu liikmed peaksid kuuluma erinevatesse nõukogudesse ja saama sealt tulu? Kuid seda probleemi nimetatud seaduse eelnõu ei käsita.
Lõpetuseks. Ülaltoodud seisukohad on ka Eesti Keskerakonna seisukohad. Suure tõenäosusega võtab Riigikogu selle seaduse vastu 2003. aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses.

Viimati muudetud: 08.01.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail