Tõde ja õigus

USA riigisekretär James Baker tegi 1990. a läbirääkimistel Mihhail Gorbatšoviga avalduse, et NATO volitusi ei laiendata itta isegi ühe tolli võrra.

Vene ajakirjandus on leidnud dokumenteeritud tõendeid, et NATO esindajad andsid tõepoolest M. Gorbatšovile tõotusi itta mittelaienemiseks. Seda tõendavad tollase Saksa FV välisministri Hans-Dietrich Genscheri lubadused 31. jaanuaril 1990 Saksa telekanali usutluses (sait KP. ru). Genscher ütles: „Me leppisime NSV Liidu juhtkonnaga kokku, et NATO territoorium ei laiene idasuunas.“

USA kohustus mitte kunagi laienema itta, kui Moskva nõustub Saksamaa taasühendamisega. Seda kinnitavad läbirääkimiste protokollid, kohustused ja antud lubadused.

Tuleb välja, et tänane NATO kohalolek Baltikumis, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias on läbirääkimiste protokollides, avalikel esinemistel ning e- ja videodokumentides fikseeritud garantiide ja rahvusvaheliste kohustuste rikkumine.

Hiljuti aga kinnitas endine USA suursaadik Venemaal Michael Mackfol intervjuus Eesti ajalehele Postimees, et pole olnudki mingeid Lääne antud lubadusi NATO mittelaienemisest itta. See olevat tema sõnul täielik väljamõeldis.

Huvitav, kelle juttu siis rohkem uskuda? Küll aga toob NATO piiride laienemine vahetult Venemaa piiridele Ida-Euroopas kaasa sõjaohu suurenemise.

Sõjalise konflikti puhul hakkaks põhiline sõjategevus toimuma nende riikide territooriumidel, mis piirnevad Venemaaga (Baltikum ja Poola). Siis kaotavad need riigid kõige enam majanduslikult, hävib kogu nende infrastruktuur, tekivad suured kaotused tsiviilelanikkonna hulgas, põgenikega seotud probleemid. Kas seda me siis tahtsimegi?

See on lühinägelik illusioon, et NATO meid kaitseb, ja kõik. Meil pole Venemaaga konkreetseid tüliküsimusi, välja arvatud pealesunnitud sõjapsühhoos ja nn NATO-poolne heidutus. Õige mõtlemise puhul on võimalik lahendada kõik lahkhelid läbirääkimiste teel.

Et olukord paraneks,

selleks on vaja kiiresti alustada NATO ja Venemaa läbirääkimisi demilitariseeritud tsooni loomiseks Ida-Euroopasse. Sellesse tsooni kuuluksid kõik endise Varssavi pakti maad. Selliste läbirääkimiste põhinõudeks oleks nende riikide lahkumine NATO-st, Venemaa ja NATO keeldumine sekkuda nende riikide siseasjadesse, nende riikide territooriumil välismaiste sõjaväebaaside likvideerimine. Selline läbirääkimine peaks toimuma ÜRO kaasabil ja toetusel.

Demilitariseeritud tsoon Ida-Euroopas hoiaks ära juhuslikud sõjalised konfliktid, ei võimaldaks nende üleminekut maailmasõjaks.

On tõsiasi, et kaks eelmist maailmasõda on alguse saanud Saksamaalt, s.t Lääne-Euroopast.

Eestile on orienteeritus sõjamajandusele raske koorem. Meil vaevab pidev rahapuudus tervishoius, sotsiaalsfääris, elatusmiinimumi tõstmisel. Kaitsekulutuste (2% SKP-st) ärajäämine oleks riigile suureks kergenduseks. Mõttetu on kulutada sõjalistel eesmärkidel, kui sõja puhul nullitakse see kõik ära ning riik ja rahvas jäävad veel vaesemaks ja viletsamaks ning tekiks kaos.

Sellepärast tehkem rohkem rahu heaks!

AKSEL MÄRTSON, Jõgeva

Jaga |