![]() Peame hirmust vabaks saamaERICH KOSENKRANIUS, 03. märts 2010Kui 3. veebruari Kesknädalast lugesin Enel Altuse kirjutist „Alguses oli hirm, aga enam ei karda", otsustasin, et küsin omalt poolt: miks meil ei aktsepteerita riigivastutuse seadust? Selline seadus jõustus 2002. a. algul, kuid teadmine selle olemasolust, võimalustest oma õiguste eest seismisel sellele seadusele toetuda on ikka veel üsna tagasihoidlik. Pole kuulda olnud, et riigivastutuse seaduse alusel oleks kedagi vastutusele võetud. Ometi võiks see seadus inimesi senisest paremini kaitsta võimukandjate väärsammude eest, panna ametnikud nende süül tekitatud kahju omast taskust kinni maksma. Näiteks sain isiklikult kõrvetada, kui Eesti Vabariigi omandireformiseaduse asemel tehti otsus minu kahjuks kunagise Tallinna Kalinini rajooni nõukoguliku generaalplaani alusel ja ühele õigusjärgsele maaomanikule mängiti lõviosa minu krundist Kakumäel, kuhu mul oli rajatud viljapuuaed (istandusrajatis).
Kõigest sellest lähtudes küsiks veel: miks meil ei hüvitata moraalset kahju? Riigikogu peaks vastu võtma mõnitamisvastase seaduse. Et lihtinimesed, need meie riigi omad kodanikud, keda läheb eriti vaja valimiste ajal, kui iga hääl loeb, oleks alati kaitstud mõnitamise ja moraalse terroriseerimise eest, et asjaajamised ei rajaneks kodanike hirmutamisel ja ametnikud vastutaks oma tegude eest. Vaja ükskord lõpp teha ametnike psühhoterrorile!
ERICH KOSENKRANIUS, Tallinn
Viimati muudetud: 03.03.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |