Kasiinod riigi käpa alla!

MAX KAUR,      18. aprill 2007


Täna ei pakuta Eesti kasiinodes kvaliteeti, usaldust ega meelelahutust. Ometi peaksid kasiinod nagu pangadki müüma usaldust ja kvaliteeti.

Miks peab rääkima kasiinoäri riigistamisest? Hasartmängude teema on nagu ruletilaud, mis kütab kirgi ja ärgitab emotsioone. Kes ravib laieneva äriettevõtluse tagajärgi?

Surmateated ajalehtede esiküljel on selle teema valusaim väljendus. Vastuseta jäävad küsimused: kelle rahast ravitakse mängusõltlasi või kes maksab kinni sõltlase lähedase psühholoogiteenused? Usun, et olete minuga nõus: viimane aeg on kasiinoäri tõsiselt kontrolli alla võtta.

Esimene negatiivne kasiinosignaal ilmus avalikkuse ette, kui Kultuurkapitali hasartsõltlasest juht mängis kasiinos maha kaheksa miljonit krooni riigi raha. Siis arvas avalikkus, et tegemist on erakordse juhtumiga. Kultuuriminister astus tagasi ja sõltlane pandi vangi.

Täna avastame, et sõltlased on meie ümber. Varsti ehk kohtame ka oma sugulaste, sõprade, kolleegide ja tuttavate hulgas hasartmängureid, kes, silmis hull pilk, tulevad järjekordselt raha laenama. Kasiinoepideemia on võtmas katastroofilisi mõõtmeid.

Seadus teenib kasiinoärimeest

Uus hasartmängude seaduse eelnõu, mis on Riigikogu menetluses, osutub nõrgaks ja teenib jätkuvalt ainult kasiinoärimehe huve.

Hasartmängude Korraldajate Liidu esindajad mainivad küll, et kasiinoäri annab riigieelarvesse sadu miljoneid kroone, aga kasiinoärimeeste miljardite kõrval on see köömes. Ent tagajärjed tuleb ikkagi riigil kinni maksta.

Riigikasiino pooldajate www.riigikasiino.com käivitatud kampaania algatas ühiskonnas terava diskussiooni. Erakondade esindajad, tuhanded inimesed ja meedia tunnistavad kasiinoepideemia ulatuslikkust, leides, et mängurlus ohustab ühiskonna turvalisust. Riigikasiino pooldajad valisid oma kampaaniaks just selle aja, kus uued Riigikogu ja valitsuse liikmed saavad tõsisele probleemile tähelepanu juhtida, kui nad reastavad oma uusi prioriteete.

Koostöös omavalitsuste ja äriringkondadega ning meediafirma DypoS algatatud liikumisega korraldatakse aprilli lõpul suur kampaania, mis Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval laieneb ka Ida-Virumaale: Narva, Kohtla-Järvele, Sillamäele ja Jõhvi, kus kasiinoäri edeneb kultuurist, haridusest või integratsiooniprotsessidest kiiremini.

Kasiinoäri Eestis kontrolli alla võtmise kampaania leiab vastukaja ka Lätis ja Leedus. Kampaania põhieesmärk on jätkata ühiskonnas kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi lahendamiseks. Ilmselge on, et kasiinondus kujuneb põhiteemaks nii Europarlamendi valimistel kui ka kohalikel valimistel kahe aasta pärast.

Kasiinoepideemia

Kasiinoepideemia purustab ja hävitab ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu sõltuvus või haigus. Sellest tekib ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus, mille tagajärjel läheb kontroll riigi ja ühiskonna üle kasiinoomanike kätte. Nemad kasutavad võimu ülevõtmiseks hasartmängusõltlasi, eriti poliitikuid ja meediat.

Kellele see on kasulik? Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel nimetab riigikasiino pooldajat „tühipaljaks populistiks". Aga kui meie kampaania päästab kas või ühe Eesti pere kasiinotragöödiast, on seegi saavutus.

Kasiinokorralduse küsimus on suunatud ka Rahandusministeeriumile, kes otseselt teostab järelevalvet kasiinode üle ning koostab kasiinosid puudutavaid seaduseelnõusid ja kes 2007. aasta algul väljastas enamikule kasiinooperaatoritest kümneaastase tegevuslitsentsi.

Kui vaadata kasiinode arvu ning Maksu- ja Tolliameti võimekust, siin tekib tõesti kuri kahtlus, et asi on kontrolli alt väljunud. Arvan siiralt, et Kultuurkapital ja Eesti Olümpiakomitee peaksid loobuma kasiinoraha kasutamisest. Sellise raha vastuvõtmine kahjustab väärikate sportlaste ja kunstimeistrite mainet, olles lihtsalt amoraalne. Positiivse eeskujuna võiks märkida, et mõnedki ärimaailma liidrid on keeldunud kasiinoaktsiaid ostmast.

Kui meil eraisikuna on valida, kas astuda kasiinouksest sisse või mitte, siis riik ei saa kasiinodest tuimalt mööda marssida.

Peaksime mõtlema, milline mõju on kutsuvalt vilkuvatel reklaamidel noortele inimestele, või miks osutuvad Eesti rikkaimateks inimesteks just kasiinoärimehed. Loodan, et uus valitsus surub kasiinoäri kindlatesse raamidesse, sest ka tipp-poliitikutel peaks olema kristalliseerunud arusaamine, et ühiskonna taluvuspiir on mängupõrgute osas ületatud. Kas on palju nõuda, et Eestis kerkiks hasartmängukultuur muu tsiviliseeritud maailmaga võrreldavale tasemele?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)