Ando Lepsi sõnavõtt Arnold Rüütli juubelil

 Esiteks. Eesti Vabariigi põhiseaduse 79.  paragrahvi kolmanda lõike esimene pool ütleb: „Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku.” Kuid see on ainult põhiseaduse vormiline külg. Sisuline on arvatavasti palju sügavam ja tähendusrikkam. Sisulisse külge kuulub asjaolu, et Eesti Vabariigi Presidendi kandidaat ja järelikult siis ka tulevane president peab olema eelkõige eestlane, kuna tegemist on ikkagi Eesti Vabariigiga, mitte aga Soome, Venemaa või Lätiga.

Kuidas meil on lood selle asjaga? Meil on presidente, kelle soontes  voolab vene ja juudi verd. Tekib küsimus, mis tähtsust see omab? Omab küll ja väga olulist tähtsust.

Siit jõuame järgmise asjaolu juurde. Mida rohkem sinus voolab eesti verd, seda rohkem sa eestlane oled, ja mis kõige tähtsam, seda rohkem sa oma rahvast ja maad armastad! See kehtib täiel määral tänase juubilari, president härra Arnold Rüütli kohta.

Kodumaa-armastusega ei ole kahjuks hiilanud Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, kes alandlikult alistus Nõukogude Venemaale 1940. aastal. Ilmselt olid siin põhjused, mis kaugeltki ei olnud seotud eesti rahva ja maa armastusega. Järjekorras teine president Lennart Meri käis kellegi teadmata 1994. aastal Moskvas ja sõlmis seal Eestile ääretult alandavad ning kahjulikud nn juulilepped. Nii alatult võis käituda ainult Nõukogude Liidu endine käsilane, kuidas muidu on selline reetmine üldse seletatav. Praegu istuv, järjekorras neljas Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves on sõna otseses mõttes USA käepikendus Eestis. Meie oludest ei ole tal kahjuks tänagi veel õiget ettekujutust.

Lõpetuseks ütlen järgmist. Taasiseseisvuse tõid meile Eestimaa Rahvarinne ja tänane juubilar, president härra Arnold Rüütel. See seltskond lagundas Nõukogude Liidu. Neid üliolulisi fakte tunnistab kogu maailm, välja arvatud teatud grupp meie tegelinskeid, kes nendel ärevatel aegadel kas redutasid välismaal või olid lihtsalt põõsas.

Soovin juubilarile edaspidiseks palju jõudu ja jaksu meie, Eesti asja ajamisel.

Tervituskõne peeti 10. mail 2008 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis Rahvusliku Arengu Fondi ettekandehommikul president Arnold Rüütli 80. sünnipäeval.

Jaga |