Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Jaan Männik ajab õiget asja!

PRIIT KUTSER,      03. juuli 2013

Äsja Eesti Panga nõukogu esimehe karjääri lõpetanud Jaan Männik on tänastes parempoolsetes erakondades pettunud. Mõistagi ei viljele Reformierakond või IRL kaugeltki enam seda ehtsat ja tõelist, vaid hoopis võltsparempoolset ideoloogiat. Selle maailmavaate maine on korralikult määritud, mistõttu on end paremparteideks pidavaile valitsuserakondadele tekkinud ideoloogilised konkurendid - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) või Männiku loodav erakond.
 


Kust aga võtta nimesid, mis valimistel võimu kindlustaksid? EKRE reiting püsib jätkuvalt madal, mistõttu peaks alternatiiv-paremskaalal aset leidma teatud koondumine murdmaks end võimule.


Näiteks Vaba Isamaaline Kodanik (VIK), mis suuresti toetub IRL-is pettunud endistel isamaaliitlastel ehk nn kampsunitel, sobiks Männiku parteiga ideaalselt kokku. Peaasi, et Männiku erakonnast ei saaks uut Res Publica't. Mäletame ju kõik, kuidas nemadki tulid suurde poliitikasse võimsa hooga ja uute tegijatena platsi vanakestest puhtaks lööma. Tänaseks on kunagised äraostmatud kenasti ära ostetud. Tollane „poistebänd" kaaperdas IRL-i, millest I-tähe võib vabalt ära unustada, kuna IRL-il pole Isamaast enam midagi alles. Ja seda umbmäärast Eesti asja ajavad raudselt stelmachid ja teised lõbusad äraostetud.


On raske uskuda, et Männik saab kokku 1000 inimest ja sinnasekka ka suuri nimesid. Ikka tuleb neid teistest parteidest importida. Üks võimalus ongi seesama VIK.


Lisaks võiks mõelda ka n-ö demokraatide peale, kui neist selleks sügiseks enam üldse midagi alles jääb, sest nemad on lõpuks aru saanud, et erakonna moodustamiseks neil jõudu ja jaksu pole, mistõttu tuleb taas poliitprostitutsiooni tee ette võtta, nagu tegid seda hiljaaegu mitu endist tipp-keskerakondlast.


Helmed ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oleks ka potentsiaalne alusmaterjal, kust saaks mõne nimekama tegelase tulevasele Männiku parteile, sest oma olemuselt oli kunagine Rahvaliit ju ikkagi paremkreenis. Helmed on aga lähedal äärmusrahvuslastele, deklareerides a la „Kui on must, näita ust!". Helmed võiksid Männiku parteis moodustada küll paremäärmusliku tiiva. Usun, et Männik ja Helmed suudaksid toota piisavat sünergiat päris-parempoolsuse renessansiks Eestis.


Kogu austuse juures Jaan Männiku suhtes kaldun tema loodava erakonna suhtes siiski pessimismile, kuna ma ei usu, et parempoolsust oleks kuidagi võimalik täna enam rehabiliteerida. See ideoloogia on Eestis juba oma aja ära elanud. Milleks reanimeerida laipa? Pigem lasta sel kõduneda. Las sellest saab viljakandev pinnas uueks alguseks!


Tõelise parempoolsuse taassünd oleks mõeldav alles pärast vasakerakondade võimulolekut, sest täna soovib eesti rahvas kindlasti vahetust vanast, ideoloogilist värskendust, maailmakaemuslikku kursimuutust, et anda ka maailmavaateliselt uutele tegijatele võimalus end tõestada.


Eesti rahvas on niivõrd palju pidanud viimasel ajal kannatama, mistõttu suund hoolivamasse ühiskonda on pingsalt oodatud. On selge, et võltsparempoolne ideoloogia Eestis on pankrotis. Uhkus on ajanud upakile, kohati lausa käpukile. Kardan, et isegi Jaan Männik ei suuda parempoolsust sealt kuristikust välja upitada.


Aga see ei tähenda, et härra Männik proovima ei peaks. Huvitavaid mõtteid ju on ning parempoliitikal on oma kindel toetajas- ja valijaskond, mis vajab väärilist väljundit, mida tänased võimuparteid paraku pakkuda ei suuda, ei oska või ei tahagi.


Igatahes jõudu Jaan Männikule selles hetkel võimatuna näivas missioonis!


KESKMÕTE: Tõelise parempoolsuse taassünd oleks mõeldav alles pärast vasakerakondade võimulolekut.


PRIIT KUTSER, Põhja-Tallinna asevanem

 



Viimati muudetud: 03.07.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail