Pensionär tahab elada ka praegu

KAAREL PÜRG,      28. jaanuar 2004


2003. aastat jäävad meenutama Riigikogu valimised ja Euroopa Liidu referendum. Kindlasti pole kõik valijad veel unustanud populistlikke loosungeid, millega praeguse koalitsiooni juhtpartei valimistele läks ning ootamatult suurt edu saavutas.
Loomulikult kõlas hästi uudse ja atraktiivsena üleskutse: "Vali kord ja uus poliitika!" Praeguseks on valijad muidugi targemad ja aru saanud, et uus poliitika jääbki nägemata ning pole midagi uut siin päikese all. Kuid võimulolijate lootus sellel rajanebki, et rahva mälu on lühike ja järgmistel valimistel õnnestub valijaid eksitada uute loosungitega.

Lisatuludest ei antud pensionäridele midagi

Keskerakonda teeb eriti murelikuks valitsuskoalitsiooni suhtumine pensionäridesse. Kahjuks ei eraldatud lisaeelarvest ega 2004. aasta eelarvest sentigi, et tagastada solidaarsuspensionifondi vahendid, mis võeti sealt tulevaste pensionäride pensionikindlustuseks.
Praegusel pensionäril, kes on ausalt oma tööpanuse ühiskonnale andnud, tuleb aga toime tulla just täna. On äärmiselt küüniline öelda vanurile, et sa lihtsalt elasid valel ajal ja töötasid vale riigi heaks. Samas on nende kätetööga loodut kümne aasta jooksul innukalt erastatud-ärastatud ja ka usinalt lammutatud.
Võimulolijad ei tunne vähimatki südametunnistusepiina faktist, et pensionäridele läheb seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), sel ajal kui Euroopas on see protsent kümme. Kui siia lisada, et meie elatustase moodustab Euroopa elatustasemest 35-40 protsenti, siis on kommentaarid liigsed.
Kas tasub imestada, miks meie pensionär ei reisi, miks ta ennast alati vajaduse korral ei ravi, miks ta ei ole vaimustuses sellest 500 kroonist, mis talle pärast kommunaalmaksete tasumist kätte peaks jääma? Kui täpsemalt asja uurida, siis tuleb välja, et selle toimetulekupiiri sümboliseeriva summaga on hädavaevu võimalik elunatukest sees hoida, kui kõige odavamaid toiduaineid osta.
Samuti pole veel leitud inimest, kelle tervis oleks aastatega paremaks läinud. Aina enam kulub pensionäridel raha ravimitele ning raviteenustele.
Sel aastal saab Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Loomulikult on ühinemises ka plusse, kuid miinused kipuvad mõjutama eriti vanurite toimetulekut. Kahjuks on oodata eri aktsiiside tõusu, kallinevad kommunaalteenused ja toiduained. Ei ole ju saladus, et Euroopa Liidus on hinnad kallimad kui maailmaturul.

Võimuliidu näljakrossid vanuritele

Valitsuskoalitsiooni lõplik pakkumine on lausa fantastiline: esialgselt lubati pensionitõusu tervelt 150 krooni! Sellest 40-50 krooni tuleb aprillis pensioni indekseerimise tulemusena, 50 krooni aprillis pensioni baasosa tõstmisega ja 40-50 krooni aasta lõpus tööaastate arvestamise tulemusena. Hiljem, peljates pensionäride üleriigilist massidemonstratsiooni, lisas valitsus veel 100 krooni.
Et taoline summa naeruväärsena ei paistaks, räägitakse pensioni suurendamisest kolme aasta jooksul tuhande krooni võrra! Ainult kes oskab öelda, kui suur on nende kroonide ostujõud kolme aasta pärast? Ega kõik vanurid ole veel unustanud eelmist rahareformi, mis tegi olematuks paljude matusteks kogutud säästud. Praegusel pensionäril pole lisa võtta enam kusagilt.
Nüüdseks on pensionifondi kogunenud ligi kaks miljardit, kuid vanur oodaku, sest valitsusel on oma tulevikunägemine. Keskerakonna ettepanek tõsta pensioni baasosa korraga 200 krooni võrra ei leidnud koalitsiooniparteidelt toetust.

Euroopas peetakse vanuritest lugu

Valitsus tunneb uhkust, et euroreferendumi tulemused olid positiivsed, kuid selgusetuks jääbki, kas nad üldse on läbi lugenud Euroopa sotsiaalharta. Selles on küll ainult seitse peatükki, kusjuures esimene neist kõlab meile ootamatult: eneseväärikus!
Praegu ei imesta enam keegi, kui näeb inimest prügikastis sobramas. Kas keegi nägi 15 aastat tagasi ette, et oma kohustusi korralikult täitev vanur võib jääda ilma soojuse ja veeta või kaotab hoopis erastamise käigus oma korteri, sest segane seadusandlus andis eelise ja tegevusvabaduse igasugustele aferistidele? Jääb tõesti mulje, et Euroopa Liitu tahetakse minna koos noorte ja edukatega, ainult ilma ... pensionärideta!
Lõpetamaks positiivsel noodil, tuletan meelde, et Euroopa Liidus suhtutakse vanuritesse austusega, kusjuures seadused ja muud õigusaktid on rangeks täitmiseks ja neid ei saa täita valikuliselt. Mida varem Eesti seaduseandjad sellest aru saavad, seda parem meile.
Vanuritele aga soovitan soojalt üles kirjutada valimislubadused ja nõuda karmilt aru populistidelt, et mitte tulevikus, pärast järjekordseid valimisi jälle lihtsameelselt käsi laiutades tõdeda, et nii lihtsalt see kõik juhtuski.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)