Riigivõim on kaugenenud rahvast

Märt Kinnas,      16. juuni 2004


Viimaste kuude poliitilised arengud on näidanud, et võimuolev valitsuskoalitsioon ja peaminister Juhan Parts on unustanud oma valimiseelsed lubadused. Enne valimisi lubati uut poliitikat tehes rahvale kiiret majanduskasvu ja võrdseid elamistingimusi, ning kui sellega toime ei tulda, siis loobutakse valitsuse juhtimisest.
Res Publica on alustanud ühtse Eesti asemel kujundama sellist Eestit, kus võim on tsentraliseeritud ja olukord riigis meenutab juba arengumaade ülikontrastset rahvaste lõhestumist. Nüüd on aeg Res Publicalt küsida: kuhu on jäänud lubatud kord ja aus poliitika, kui võimul oldud aastaga ei ole suudetud teha midagi selleks, et vaesema elanikkonna majanduslik olukord oleks paranenud ja külaelu hakanud arenema.
Et põllumajandus on Eestis üks tähtsamaid tootmisharusid, on eriti tähtis, et see välja ei sureks ja majanduspoliitikat ei tehtaks ainult suurtootjate kasuks. Meie ja Saksa teadlased on juba aru saanud, et peretalud ei suuda küll võistelda suurtootjatega, kuid peretalude majandamine on riigile hoopis tasuvam kui palgaline suurtootmine, sest taludes üleskasvanud lastele ei ole võõrad loodus ja talutöö.
Miks otsitakse vaenlast sealt, kus teda ei ole ja tahetakse luua olukorda, et riik ja suurvõim saavad imeda Eesti jõetuks ja suruda vaesema elanikkonna suure turu ääremaale. Kui selline juhtimine edasi kestab ja valitsusjuhid ei hakka täitma oma väljahõigatud lubadusi, siis võib juhtuda, et peaminister peab loobuma oma väikesest enesekindlusest, kui tahab valitsust edasi juhtida.
Erasektor on juba pikka aega muret tundnud riigiametnike ja riigikogulaste ülikõrgete palkade pärast, mis ei sobi kokku töötajate keskpäraste palkadega. See näitab, et valitsusel ei ole kindlat maksupoliitikat ja neoliberaalne juhtimissüsteem võimaldab valitsusjuhtidel ise palka tõsta.
Üks maksumaksjate raha raiskamise ilminguid on meil juurde tulnud Res Publica valitsuse ajal abiministrite palkamisega. Praegu ei tea keegi enam, kui suur on ametnike arv valitsuses ja palju maksab nende ülalpidamine.
Rahandusminister plaanis küll kehtivat palgasüsteemi minevikku saata ja kasutusele võtta saavutamatu läbipaistvus maksumaksjate raha jagamisel valitsuseliidile, kuid see seadusemuudatus ei kehti veel ning paratamatult tuli avalikuks praegune tolli- ja maksuameti peadirektori 80 000-kroonine ja haigekassa juhi 40 000-kroonine kuupalk. See näitab selgelt, et Res Publical ei ole ausat poliitikat.
Eesti ei ole veel nii rikas, et Res Publica saaks valitsusjuhtidele ja riigikogulastele ülipalku ja maksuvabu lisatasusid maksta. Rahval on häbi kuulda, et samal ajal kui välja makstakse selliseid palku, peavad lastehaiglad korjama raha paarisajatuhandelise raviaparaadi ostmiseks. Aeg oleks juba seda saatuslikku väärarengut peatama hakata ja taastada kaduma läinud õiglus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)