Pühapäeval on Soomes parlamendivalimised

Otsekui Väinö Linna kuulsa romaanitriloogia „Siin Põhjatähe all" igisoomlaslikud põhitegelased Jussi ja Anttoo Laurila oma põhjatus soos, nii püüab Soome tänasel ebatasasel poliitmaastikul kuivale ja kõrgemale jõuda poliitilise jõu „Põlissoomlased" värvikas liider Timo Soini. Ega tal kerge ole, sest viimase rahvaküsitluse järgi kipub Soini populistlikuks tembeldatud erakond n-ö suurte parteide seas neljandaks jääma. Ent mine sedagi tea.

ENN EESMAA, Riigikogu liige

Kui telekanalil MTV3 peeti parteiliidrite debatti, tunnistasid vaatajad Soini parimaks väitlejaks juba enne telesaate algust! Ta on üks isemeelne sarmikas poliitik. Usutunnistuselt katoliiklane. Vaatamata aastatepikkusele poliitilisele karjäärile siiski vaid 48-aastane Euroopa Parlamendi liige jätkab umbes sama liini, mille poolest oli kuulus läinud sajandi Soome poliitpopulistide kroonimata kuningas Veikko Vennamo.

Soini kritiseerib Euroopa Liitu

Eelmistel Soome presidendivalimistel kandideerinud Timo Soini oli Euroopa Liidu karmimaid kritiseerijaid, kes ennustas, et järgmisena langeb majanduskriisi Itaalia ja et euro nõrgeneb koos üldise majanduskitsikuse süvenemisega ning oli kategooriliselt vastu stabiilsusmehhanismi rakendamisele hättasattunud euroriikide abistamiseks. Seepärast on paljud Soome majandusjuhid Kauppalehti andmetel avaldanud koguni kartust Soini erakonna võimaliku võidu pärast, mis nende arvates võiks Põlissoomlaste maksu-uuenduskava teostumise korral pidurdada nii üksikfirmade kui ka kogu Soome majandustõusu.

Tegelikult ongi üsna raske ennustada Soini erakonna võitu 17. aprilli üldvalimistel. Ta ise saab kindlasti tavapäraselt ülisuure häältesaagi, ent partei triumfiks sellest vast ei piisa. Viimase rahvaküsitluse andmetel on suurimad võiduvõimalused hoopis tänastel koalitsioonipartneritel - parempoolse Koonderakonna ja peaministri Keskpartei esindajatel. Seis on ülipõnev, sest Jyrki Kataise erakonna (Koond) edumaad on vaid 0,1% Mari Kiviniemi (Kesk) partei ees.

Kolmandat kohta hoiab Jutta Urpilaise juhitud suurim opositsioonierakond  Sotsiaaldemokraatlik Partei. Vahe esimese ja neljanda partei toetuses on vaid 3,7% (andmed 10. aprilli seisuga).

Eelhääletus on lõppenud, seega umbes 40% häältest on antud. Valimisjaoskondi on tänavu rohkem kui kunagi varem, hääletada saab ka kaubanduskeskustes ja raamatukogudes.

Debattides partnereid austatakse

Meeldiv on jälgida valimisdebatte Soome meedias. Kuigi esineb ka agressiivseid erandeid ja ebaeetilisi, argumenteerimata isiklikke ründeid, on parteiliidrid ajakirjanike küsimustele vastates asjalikud ja partnereid austavad. Saatejuhid paistavad silma erudeerituse ja erapooletusega, jäämata igavaks ja ettearvatuks. Loomulikult ei räägi keegi rootsikeelseist valijaist, vaid ikka Soome kodanikest, kel kõigil samad õigused nii põhiseaduses kui ka igapäevaelus.

Kahjuks ei näe me Eestis enam MTV3 ja Nelose kanali saateid. Seepärast on tavajälgijal raske hinnata valimisreklaami taset teles. Nagu Soomes tavaks, on reklaam selgi aastal asjalikult välja peetud, vastaste alavöö-ründamist üldjuhul ei harrastata, sest tulevikus võidakse ju olla koalitsioonipartnerid.

Loomulikult pole ühtegi erakonda ei meedia ega ühiskonna poolt vihjamisigi, veel vähem avalikult, kuulutatud paariaparteiks. Hüsteerilisust Soome poliitmaastikul kohtab üliharva, nagu demokraatiamaale kohane. Mõni küll räägib tänagi veel soometumisest, kuid Venemaa suurima  parteiga harrastavad erakondadevahelist koostööd nii Koonderakond kui ka Keskpartei. Soomlaste enamuse arvates on see iseenesestmõistetav, kuna majanduslikult on heanaaberlikud suhted kasulikud.

Ees ka presidendivalimised

Soome parlamendivalimised on suuresti mõjutatud ka lähenevatest presidendivalimistest. Nii mõnigi kandidaat kohtub laiema valijaskonnaga kui parlamendivalimisteks vaja. Ennekõike käib see presidendiks pürgivate tipp-poliitikute kohta.

Heaks näiteks on poliitveteran, minister Paavo Väyrynen, kes äsja käis lühivisiidil Iraagis ja kohtus sealsete liidritega. Presidendivalimiste soosik, Soome Eduskunna esimees Sauli Niinistö teatavasti loobus aprillivalimistest, keskendudes riigipea valimisele. Presidendivalimised suurendasid ja täpsustasid kindlasti ka väitlusteemade valikut.

Soomel läheb praegu hästi. Riigi sisemajanduse koguprodukt kasvas jaanuaris aastavõrdluses koguni 6,1%. Ent on probleemegi. Töötus on üsna suur. Kohe peaks kahenädalast streiki alustama metsatööstuskontserni UPM kontoritöötajad, mis seiskaks selle suurfirma ja kogu Soome heaolule olulised paberitehased.

Pärast valimisi tööd alustavat valitsust ootab kuhjunud majandus- ja sotsiaalprobleemide analüüs ning tegevuskavade koostamine. Soome majanduskriis osutas muu hulgas globaalsete keskkonnaprobleemide otsesele mõjule. Kuna  elektroonikatööstusel ei lähe enam nii hästi, tuleb hoolitseda majanduskasvu uute stiimulite ja liidrite eest.

Soomegi elanikkond vananeb, mis omakorda toob kaasa erinevaid muresid. Õnneks on soomlased selles sektoris ülejäänud maailmaga võrreldes tüki maad soodsamas olukorras, kuid heaoluühiskonna jätkumise tagamine nõuab neiltki sihikindlust ja suuremaid finantseraldisi.

Samas pole neil võimalik riiklikke kulusid suurendada. Rohkendama peab tulusid. Tõsiseid otsuseid nõuavad mitu suurt raha nõudvat ammu algatatud pikaajalist programmi, mille aktuaalsust on aeg suuresti kahandanud.

Kõik see ja rohkemgi peab mahtuma uue valitsuse töökavva, mida pole kerge koostada, eriti kui koalitsiooni kuulub rohkem kui kaks erakonda. Lähiaegade taktikat peab suunama pikemaajaline strateegia ning selle paikasobitamine on raske ülesanne nii rikaste kui ka vaesemate riikide liidritele. Siin on erakordselt tähtis roll parlamendil, kus on esindatud ka valitsuskoalitsiooni mitte kuuluvad erakonnad.

Soome Eduskunna 200 saadiku nimed ja poliitiline kuuluvus selgub pühapäeva hilisõhtul.

-o-

[illustratsioonitekstid]

PÕHJANAABRID VALIMISTE EEL: Tabel (Wikipedia) näitab Soome parteide toetuse kõikumist viimase nelja aasta jooksul. Eriti hästi paistab silma Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) pidev tõus. 12. aprillil lisandusid uued andmed: Põlissoomlaste toetus on langemas ja nad on hetkel 16,9% neljandal kohal. Helsingin Sanomat teatas eile, et kolm esimest on Koonderakond (20,2%), Sotsiaaldemokraadid (18%) ja Keskerakond (17.9%). Vahed on siiski üliminimaalsed!

[Tabel nähtav Kesknädala pdf-versioonis!]

PESSIMISTLIK: Eelmistel Soome presidendivalimistel kandideerinud Timo Soini oli Euroopa Liidu karmimaid kritiseerijaid, kes ennustas, et järgmisena langeb majanduskriisi Itaalia ja et euro nõrgeneb koos üldise majanduskitsikuse süvenemisega.

Jaga |