Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Häda mõistuse pärast!

MÄRT SULTS,      24. juuli 2013

On halenaljakas vaadata, kuulata ja lugeda meediast kemplemist muukeelse hariduse omandamise lubamise või mittelubamise üle Eesti gümnaasiumides, üleminekust gümnaasiumiastmes ainult eestikeelsele õppele jne.
 

Meid, eestimaalasi, on sutsu üle miljoni ning meil on võimalik omandada eesti keeles algharidust, põhiharidust, gümnaasiumiharidust ja ka kõrgharidust - täielik edulugu ju. Meil on olemas võimekust omav õpetajaskond ja ka professuur kõrgkoolide jaoks - täielik ulme ju.



Meil on aga ka mingitel härrasmeestel olemas kaasasündinud patoloogiline alaväärsuskompleks, vajadus kellegi võõra otsustest sõltuda, kellegi direktiive täita, ligimesele ära teha... Issand, kui mõnus on, kui mingi välismaa kantsler kiidab Eesti „riigimehi" aruka majandamise eest! Rahvas aga saab asjast aru teistmoodi: see on pugemine, ilma seebita, kellegi võõra onu või tädi ees, oma rahva jõukuse arvel.



Küsin, et mis tähtsust on sellel, mis keeles ma õpin gümnaasiumis, kui riigieksamid on kohustuslik sooritada väga heas eesti keeles - muidugi siis, kui on soov saada Eesti haridusttõendav dokument. Haridus- ja Teadusministeeriumi tänane käitumine võtab selle soovi aga Eesti noortelt varsti ära.


Näiteks mina, õppides aastail 1979-1984 Tartu Riikliku Ülikooli keemiateaduskonnas anorgaanilise keemia erialal, pidin enamiku erialalistest teadmistest ammutama venekeelsetest teatmeteostest, sest eestikeelset materjali lihtsalt ei olnud ja ingliskeelne oli liiga pealiskaudne. Kuid, olenemata teadmiste algallika keelelisest keskkonnast, eksamid tuli mul sooritada eesti keeles, ja ei mingit vaidlemist.



Kõrgharidus oli omandatud eesti keeles, mis sest, et iseseisvalt õpitud sai väga suures mahus vene keeles. Haridusminister Jaak Aaviksoo peaks seda ju mäletama, et tema tahke keha füüsika teooriat ja praktikat eestikeelsena eriti nagu leida ei olnud, ja ega vist praegugi ole.


Sama lugu oli ka venekeelsete tudengitega: venekeelset keemiaharidust lihtsalt Eestis ei antud, õppida oli neil nagu lihtsam, kuid eksamid tuli teha ikkagi väga heas keemiku eesti keeles. Kellelgi ei olnud midagi vaielda, ning eesti keel riigikeelena, kuigi Eesti riiki kui sellist de facto veel polnud, oli kõrgtasemel omandatud, mis oligi eesmärgiks siis ning, väidetavalt, on põhieesmärgiks ka praegu.



Milleks siis see praegune mitte kellelegi vajalik vaenuõhutamine ning sisutu, väljaimetud põhjenduste saatel käiv rahva raha ja vaimu kulutamine?


MÄRT SULTS, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor



KESKMÕTE: Meid, eestimaalasi, on sutsu üle miljoni ning meil on võimalik omandada eesti keeles algharidust, põhiharidust, gümnaasiumiharidust ja ka kõrgharidust - täielik edulugu ju. Meil on olemas võimekust omav õpetajaskond ja ka professuur kõrgkoolide jaoks - täielik ulme ju.




Viimati muudetud: 24.07.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail