Opositsiooni ettepanekud ei saa riigieelarvest sentigi

TOOMAS VAREK,      19. november 2003


Riigieelarve esimesel lugemisel Riigikogus avaldasin kogu Keskerakonna fraktsiooni nimel tõsist ja samas nõudlikku lootust, et vaatamata erinevatele poliitilistele prioriteetidele valmib läbipaistev eelarve, mis ei eira opositsiooni konstruktiivseid ettepanekuid. Paraku oli see ilmselt lihtsameelne lootus.
Kui traditsiooniliselt on eelarve puhul arvestatud teatud summade osas kompromisside ruumi ka opositsiooniga, siis "uus poliitika" näib seisnevat selles, et opositsiooni ettepanekutest võib laia teerulliga lihtsalt üle sõita. Järgmise aasta riigieelarve on Reformierakonna valimislubaduste eelarve, sest kavandatavad maksukärped jätavad vaeslapse ossa kõik sotsiaalvaldkonnaga seotud vajadused. Valusa hoobi saavad haridus, eluasemepoliitika ja turvalisus.
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi riigieelarvele seitse muudatusettepanekut, millele lisandus veel 31 muudatusettepanekut fraktsiooni liikmetelt. Peatun põhjalikumalt neist vaid olulisematel.

Tegime ettepaneku suurendada 105 miljoni krooni võrra hariduskulutusi õpetajate palgatõusuks ja 162 miljoni krooni võrra koolitoidu dotatsiooni, tagamaks hariduskvaliteedi reaalne paranemine ja laste tasuta koolilõuna põhikooli lõpuni.
Tingimustes, kus täna üle kolmandiku lastest elab allpool vaesuspiiri ja põhikoolist väljalangevus on häbiväärselt suur, oleks tasuta koolilõuna tagamine hädavajalik. Koalitsioon muudatusettepanekuid ei toetanud.
Praegune toimetulekutoetuse 500-kroonine kuumäär on täielikus vastuolus põhiseadusega, mis sätestab Eesti kodaniku õiguse riigi abile puuduse korral. Toimetulekuks makstav raha peab vastama reaalsele miinimum-elatuskorvi tasemele, mis käesoleval aastal on aga ligikaudu 700 krooni. Tegime ettepaneku tõsta toimetulekutoetusi 200 miljoni krooni võrra. Ettepanekut ei toetatud.

Järgmise aasta eelarves ei ole ette nähtud sentigi toetusi korteriühistutele. Koalitsioon ei soovi seega jätkata Eesti elamumajanduse arengukava elluviimist.
Omandireformi käigus on tekkinud olukord, kus ligikaudu 20 000 perekonda elab tagastatavatel elamispindadel. "Eesti elamumajanduse arengukava kuni 2010. aastani" kohaselt oleks tagastatavatel elamispindadel elavate üürnike ümberpaigutamiseks vaja veel vähemalt 400 miljonit krooni. Meie muudatusettepanek oli eraldada nimetatud vajaduse katteks järgmisel aastal 103 miljonit krooni. Ettepanekut ja probleemi lahendamist ei toetatud.
Väikeettevõtluse toetamiseks maapiirkondades tegime muudatusettepaneku täiendava 100 miljoni krooni eraldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Samuti tegime ettepaneku täiendava 90 miljoni krooni suunamiseks koalitsioonilepingu täitmiseks, mis lubas järgmisest aastast põllumeestele otsetoetusi 55% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Väikeettevõtluse arendamist ja isegi oma koalitsioonilepingu täitmist ei toetatud!

Lapsetoetuse määr on juba seitsmendat aastat olnud külmutatud täiesti ebarahuldavale 150 krooni tasemele. Tegime ettepaneku suunata täiendavalt 275,4 miljonit krooni riigieelarve peretoetuste reale. Ettepanekut ja probleemi lahendamist ei toetatud.

Lisaks eelnevale esitasid fraktsiooni liikmed muudatusettepanekuid eraldiste suurendamiseks noorsootööle ja harrastusspordile; muinsuskaitse objektideks olevatele koolidele, pühakodadele, rahvamajadele ja tervisekeskustele;
Viljandi Draamateater "Ugalale", Pärnu Uue Kunsti Muuseumile, rahvusraamatukogule ja Tallinna Lauluväljakule, mitmete ametialade palgatõusuks ning Riigikogu istungite teleülekannete taastamiseks. Mitte ükski muudatusettepanek koalitsiooni toetust ei leidnud.

Oma muudatusettepanekute põhilise katteallikana nägime tulumaksu määra langetamisest loobumist, mille tõttu laekub riigieelarvesse järgmisel aastal üle miljardi krooni võrra vähem vahendeid. Avalikku sektorisse suunatava rahahulga nii radikaalset vähendamist on teravalt kritiseerinud ka Rahvusvaheline Valuutafond.
Riik käitub põhimõttel "ühe käega anna ja teisega topelt võta". Ainus eesmärk, mida tulumaksu alandamine meie arvates teenib, on kõrgepalgaliste taskuhuvide rahuldamine. Üldine elatustase mitte ei tõuse, vaid hoopis langeb. Tuleb kahetsusega tunnistada, et sellise eelarvega hääbub juba eos meie vaevalt tärkama hakanud kodanikuühiskond.

Ainult demagoog saaks seda nimetada eelarveks, mis meid euroopalikele väärtustele lähemale viiks. Kõigi nende puuduste tõttu tegigi Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduse "2004. aasta riigieelarve" eelnõu teist lugemist mitte lõpetada. Valitsusliidu teerull aga rullis ikka edasi …

KESKMÕTE:
"Uus poliitika" näib seisnevat selles, et opositsiooni ettepanekutest võib laia teerulliga lihtsalt üle sõita. Ainult demagoog saaks seda nimetada eelarveks, mis meid euroopalikele väärtustele lähemale viiks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)