Tallinna lastest lastekaitsepäeval

MERIKE MARTINSON,      31. mai 2006


Olen lastearstina ja Tallinna lastekaitsekomisjoni liikmena aastaid kokku puutunud laste tervise- ja sotsiaalprobleemidega. Poole aasta jooksul sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana töötades aga olen saanud mitmeid uusi kogemusi ning näen nüüd kogu võrgustikku märksa avaramalt. Täna, lastekaitsepäeval tahaksin seda pilti teiega jagada.

Laste tervis ja arstiabi

Hiljuti tehtud uuringutest selgus, et 52% tallinlastest pole arstiabiga rahul. Õnneks on laste eriarstiabile antud hinnangud palju positiivsemad – küsitluse kohaselt oli 96,6% lastevanematest rahul Tallinna Lastehaiglaga. See on üks neid õnnelikke haiglaid, mis on nüüdisnõuete kohaselt renoveeritud ja pakub patsientidele nii häid olmetingimusi kui ka kõrgetasemelist ravi. Sealjuures saab lapsevanem pidevalt koos lapsega haiglas viibida. Meie lastehaigla arstiabi ja olmet tunnustavad kõrgelt ka haigla koostööpartnerid ja väliskülalised, hinnates mitmeid siinseid arenguid oma kodumaistega võrreldes paremaks. Üks arstiabi taseme näitajaid on laste surevuse kolmekordne langus taasiseseisvuse perioodil. Seda on taganud suurepärane koostöö sünnitusmajadega ning intensiivravi ja sünnitusabi jõuline areng.
Ka lepingud haigekassaga on olnud piisavad – lastele antava arstiabi rahavajadus on kaetud. Järjekorrad on pigem tingitud mõne eriala arstide vähesusest. Tänu linna kolme miljoni kroonisele rahasüstile on käesolevast aastast kõik Tallinna lapsed eriarsti juurde minnes visiiditasust vabastatud.

Perekonna ja kooli roll

Heal tasemel arstiabi on päästnud tuhandeid elusid, kuid lapse tervisele pannakse alus siiski perekonnas – see peaks alguse saama juba pereplaneerimisest. Rasedus, sünd, esimesed eluaastad – kõik see loob tingimused heaks terviseks kogu elu jooksul. Tervise väärtustamisele, tervislike eluviiside kujundamisele, õigele toitumisele pannakse alus just lapseeas ning lapsevanematel on selles määrav osa.
Väga tähtis roll on ka koolitervishoiul. Koolipõlves saadud välised mõjutused võivad elamistavasid oluliselt muuta. Kahjuks on olukord selles valdkonnas tõsine. 15-aastaste Tallinna kooliõpilaste uurimine 2003. aastal selgus, et terviseprobleeme esineb pooltel, kusjuures ligi 30% puhul oli tegemist tervisthävitava käitumisega (suitsetamine, alkohol, narkootikumid).
Tallinn on väärtustanud koolitervishoidu, toetades koolides arstikabinettide ja nende varustuse kaasajastamist.
Koolitervishoiule kuulub valitsemisprogrammis oluline koht ning suund on võetud sellele, et igas koolis oleks oma arst ja tervisenõukogu. Koolitervishoiu sisu tuleks enam suunata tervise ja tervislike eluviiside toetamisele ja haiguste ennetamisele.

Riskid ja probleemid

Kõige murettekitavamad on laste ja noorte sõltlusprobleemid. Tallinna Lastehaigla sõltlusravi osakond on aastaid tegutsenud linnapoolse finantseerimise toel. Kavandatavas Laste Vaimse Tervise Keskuses peab lisaks psühhiaatrilisele teenistusele ja sõltlusravile kujunema oluliseks riskilaste abistamine ja ennetustöö. Tänavu rahastab linn selle keskuse projekteerimist, toetus peaks jätkuma ka järgmisel aastal. Põhilise raha loodame saada Euroopa struktuurifondidelt – paraku tuleb meenutada, et pärast eelmise taotluse poliitilist tagasilükkamist kaks aastat tagasi on ehitushinnad kahekordistanud.
Madala Läve Keskuse loomise juures oleme kahjuks pidanud põrkama ühiskonna sallimatusele – piirkonna inimesed ei soovi oma kodu lähedale "kahtlasi keskusi". Nii polegi see asutus saanud alustada tegevust, milleks ta loodi.
Erivajadustega laste probleemid on olnud linnavalitsusele südameasjaks, kuid lahendust on ootamas veel mitmed vajadused. Omalaadne Käo-keskus on hädavajalik raske puudega lastele ja nende peredele, tänavu suvel valmib ka kaasaegne Käo noortekeskus. Muu kõrval alustame seal intervallhooldusega, mis kergendab puuetega laste vanemate igapäevaelu. Suured muutused on ees Laagna lasteaed-põhikoolil, mis ootab nii maja täielikku remonti kui ka uut, nüüdisaegset sisu. Asutus peab lisaks koolitusele hakkama võimaldama ka rehabilitatsiooni. Praegu ei jätku isiklikke abistajaid, kuid just abistajatest lasteaias ja erikoolis sõltub erivajadustega laste edasine integreerumine tavakooli.

Lastekaitse laieneb

Olulist suunda Tallinna valitsemisprogrammis esindab lastekaitsetöö. Kahekordistades lastekaitsetöötajate arvu, peaksime järgmistel aastatel jõudma tulemuseni, et ühe lastekaitsetöötaja kohta on linnas 1000 last praeguse 2000 asemel ning see töötaja saab tegelda lapse ja tema perega mitte ainult kriise lahendades, vaid neid ennetades. Samuti näeb programm ette riskilaste nõustamiskeskuste loomist asumitesse, et hättasattunud lapsel ja perel oleks võimalik kiiresti abi saada. Lastekaitsepäeval avamegi Asula tänavas viimastel kuudel renoveeritud perekeskuse, kus hakkab toimuma lastega perede nõustamine ja päevategevus.
Õnneks ei pea Tallinnas ükski laps elama tänaval – kohti on laste- ja turvakodudes piisavalt. Ometi leidub meil hulkurlapsi, kel on küll kodu ja vanemad, kuid kes ei käi koolis ega allu kellelegi. Niisiis pole küsimus kodutuses, küll aga kodust võõrdumises. Ses osas seisab ees tõhusam lastekaitsetöö koos koolide ja peredega.
Reformimist vajab linna lastekodusüsteem – omaaegsetest hiigelhoonetest peaksid lapsed pääsema kodusematesse tingimustesse. Käivitumas on pilootprojekt, mille käigus ostetakse korterid ning jagatakse suured lastekodupered väikesteks, võimaldades elada nn pärisperekonna suuruses kodus.

Toetused

Toetuste ja soodustuste poolest lastega peredele on Tallinn väga eesrindlik. Linnas kehtib 32 toetuseliiki, millest üle poolte on ette nähtud lastele. Tallinlastest moodustavad lapsed praegu 18%, kuid sotsiaaltoetustele määratud 110 miljonist kroonist kulub neile 46 miljonit krooni. Tänavu on linn kehtestanud uued toetused kolmikute peredele, lisandumas on toetus 4. sünnipäevaks ning pensionäride sotsiaaltoetusega analoogiline toetus puudega lastele. Toetused on paljudel peredel toimetulekuks esmatähtsad, kuid oluline on ka teenuste laiendamine, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate arvu suurendamine – ikka selle nimel, et kasvaks laste heaolu, ja oleks tagatud nende tervis ning et tähelepanu jätkuks ka neile, kes abi ja suunamist vajavad.
Paremate saavutuste nimel peavad hariduse, sotsiaalelu ja tervishoiu valdkond rohkem tegutsema käsikäes, et õigustada mullu UNICEF-i poolt Tallinnale antud lastesõbraliku linna tiitlit. Palju on tehtud, kuid palju on veel teha.

Tallinn hoolib!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)