Margus Allikmaa, palun vabasta meid Anvar Samostist ...

MALLE REEK,      09. juuni 2004


Ajakirjanik Anvar Samost nimetas Europarlamenti kandideerivat Mart Viisitamme ühes oma maikuises saates "Olukorrast riigis" haigeks inimeseks.
Anvar Samost on oma arvamusavaldustega ennegi üle piiri läinud, kuid nüüd tegi mehike absoluutse Eesti rekordi hüpetes üle terve mõistuse lävepaku. Mis õigus on Samostil sõimata kedagi haigeks inimeseks? Kuid tundub, et Samost ei ootagi, et keegi talle sellise õiguse annaks. Ta lihtsalt läntsatab igal pühapäeval maksumaksja taskust ülalpeetava Raadio 2 stuudiosse ja jahvab seda, mida sülg suhu toob. Tavaliselt on Samosti jutt nii segane, et lause lõpp räägib vastu lause algusele. Seetõttu ei ole kasu Samosti jutu tähelepanelikumast kuulamisest – mida rohkem püüad tema sõnumist aru saada, seda segasemaks see muutub. Lihtsalt üks lalin ja kellegi pidev süüdistamine.
Ma ei pea ennast küll pädevaks, erinevalt Anvar Samostist, kellelegi diagnoosi panema, kuid mulle tundub, et haige on hoopis Samost ise. See ei ole mitte gripp ega mingi muu haigus, mis põhjustaks saatejuhi kõrgest palavikust tulenevat igapühapäevast sonimist. Samosti lugu on tegelikult kurb, kui mitte traagiline.
Kui Anvar alles põhikoolis käis, oli ta tüüpiline, tänapäevalgi aktuaalse koolivägivalla ohver. Oma priske kehakaalu ja kohmaka, natuke naljaka liikumisviisi tõttu oli ta eakaaslaste togimisobjekt. Küll surusid suuremad poisid Anvari vahetunnil koridorinurka ja tagusid seni, kuni ohvril oli sukkpüksisäär pissist märg, küll peideti ta ranits ära. Igatahes kannatas Anvar Samost koolipõlves psüühilise ja füüsilise vägivalla tõttu väga. Seda võivad kinnitada mitmed tema tolleaegsed koolikaaslased.
Nüüd püüab Anvar oma kannatuste eest kõigile kätte maksta. Talle pole vahet, kas keegi on süüdi või ei. Temal on nüüd lõpuks ometi relv, millega lajatada – hukka mõista, süüdistada, laimata ja solvata. Anvari relvaks on raadiomikrofon ja -eeter. See on tõsi, et kõige valusam relv on sõna. Avar teab seda ja naudib oma positsiooni täiel rinnal. Üks tund nädalas on tema kuningas – vähemalt nii ta arvab. Nendele, kes teavad tema elu ja lapsepõlveprobleeme, jääb ta ikka väikeseks paksuks kompleksides poisikeseks, keda kaaslased vahel omaks lõbuks taga kiusasid.
Küsimus on vaid selles, et miks peab taoline inimene oma läbielamisi maandama terve eesti rahva peal. Mina ei taha olla Avar Samosti psühholoog ega terapeut.
Margus Allikmaa, ole hea ja tee oma uues Eesti Raadio juhi ametis esimene õige liigutus. Saada see kuri ja muserdatud, kõiki vihkav inimene Raadio 2 eetrist minema. Usu mind, pärast seda muutuvad meie kõigi pühapäevad kaunimaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)