Mõtteid Hundisilmal oma rahva seas

Kas nad kartsid, et Savisaarel on seal üles rivistatud sõjavägi?

Ründasid need, kes ei suuda andestada ega unustada, et see mees juhtis oma elu kõrghetkedel Eesti vabanemist nõukogude võimu alt. See mees rikkus ära mitmegi kollaborandi hea elu sotsialistlikus Eestis. Ja nüüd leiavad nad, et koitnud on kättemaksutund – berialikke võtteid kasutavad justiitsminister Urmas Reinsalu, siseminister Hanno Pevkur, peaminister Taavi Rõivas ja endine IRL-i siseminister (soodustas igati IRL-i elamislubade afääri) Ken-Marti Vaher. Ning nende sabarakud ja tallalakkujad. Ning pugejad ja argpüksid. Ja klaköörimeedia juhid.

„Berialikud võtted“ – selle kujundi elluäratamise eest suur aitäh Eri Klasile, kes oli üks Hundisilma ligi 5000 külalisest. Meie rahva nooremad põlvkonnad juba enam ei teagi, kes see Beria oli. Aga tema hirmuäratavalt õudne nimi meenub neile, kes mäletavad Eesti ajalugu ja kes tõmbavad sellest paralleele meie hullunud kaasajaga.

Kui meedias mõned võrdlevad autoriteetsele poliitikule karjuva ebaõigluse vastu toetust avaldama tulnud rahvahulki hullunud fännidega, siis küsime:  kas nad on midagi kuulnud austusest, lugupidamisest, sõbralikkusest, tänulikkusest, julgusest, isegi armastusest, inimsuhetes? Savisaar pole ju ainult suur poliitik; ta on eelkõige inimene, oma nõrkuste, pahede ja isegi veidrustega.

Kes on meist patuta, visaku esimene kivi.

Aga tõeliselt suureks tegi selle tuulevaikse sügisvärvides pühapäeva Tallinna praost Jaan Tammsalu. Tema sõnumit kuulati haudvaikuses, paljud, ka mehed, pühkisid pisaraid. Jumalale tänu, et see Õpetaja võttis vaevaks tulla, olla ja nii palju anda!

Ta alustas sellest, et Edgar Savisaar oli olnud imestunud ja tänulik, kui kuulis, „et ma ütlesin: „Tulen!““.

„Kuidas saab keelduda tulemast abivajaja juurde arst, kuidas saab keelduda notar?“ jätkas Tammsalu. „Argpüksid põlevad esimesena põrgus, mina ei ole argpüks,“ põhjendas ta, miks ta ei saanud tulemata jääda.

Ja pöördus siis otse majaperemehe poole: „Sest sa oled inimene, kes on teinud nii palju head kirikule. Sa pole häbenenud tulla armulauale.“

Ja praost Tammsalu meenutas üht lugu 2014. aasta märtsist, kus hoopis üks teine Edgar, keegi Edgar Kallaverest, ei pääsenud ratastooliga Jaani kirikusse. Kirik pöördus abipalvega Tallinna linnavalitsusse, et aidata lahendada ehituslik probleem. Ning veebruaris 2015 kinkis Edgar Savisaar kogudusele laienenud võimaluse puudega koguduseliikmete kirikukülastuseks.

„Siis aga tulid rasked ajad Edgar Savisaarele endale, ja ei ole Eestimaal pühakoda, kus sinu eest ei palvetatud,“ pöördus Tammsalu taas tema kõrval ratastoolis istuva Savisaare poole. „See, kuidas sa reageerisid ühe kurva Edgari palvele, näitas, kui palju on sinus headust ja armastust.“

Praost jätkas: „Meil kõigil on õigus elada oma kodus nii, et me oleme seal kaitstud ja turvatud. Rahu olgu sellele kojale ja neile, kes siin elavad.“

Siiski pani Jaan Tammsalu kuulajaile südamele, et „õnnistage oma tagakiusajaid, ärge neid needke!“ ning võrdles lõpetuseks Edgar Savisaare kodutalu pärimusmajaga, mis oli ehitatud kaljule ja mitte liivale ning et kaljule rajatud maja püsis ka kõige tugevamates tuultes ja tormides.

„Edgar, ole hoitud!“ õnnistas praost Tammsalu.

URMI REINDE

Jaga |