Nii kustub eesti keele kõla

Leili Taats,      12. veebruar 2003


Mulle teeb tõsist muret meie armas emakeel. 1999. aasta 20.märtsi Eesti Päevalehes räägib Evelyn Samuel, et tema tahab laulu sõnadest aru saada ja seepärast laulab meelsamini inglise keeles. Ka olevat tema diktsioon inglise keeles parem kui eesti keeles ja üldse kõlavat laulud paremini inglise keeles.
Lootsin, et Liisi Koikson hakkab laulma eesti keeles, aga võta näpust! Eda-Inest aga polegi kuulnud eesti keeles laulmas.
99% ansamblite nimedest on inglispärased. Kõik eurolaulud - noorte eestlaste loodud, aga ikka inglise keeles…
Üsna mitmel korral on Vikerraadios hommikul öeldud: "Nüüd tuleb päris puhas eestikeelne laul!" Kas siis Vikerraadio polegi Eesti raadio, kus peaks vähemalt 90% kõlama eestikeelne laul?
Iga keel on hea, kui seda osatakse. Rääkige inglise keeles, kui seda on tarvis. Aga mitte nii, nagu seda tehakse meil praegu.
Olen koolis saksa keelt õppinud. Inglise keelt ei oska. Hiljuti sattus minu kätte raamat, kus kõik saksakeelsed väljendid olid tõlgitud, ingliskeelsed aga mitte. Seda on esinenud mitmetes raamatutes ja isegi ajakirjanduses. Järelikult eeldatakse meil siin Eestimaal, et kõik eestlased oskavad inglise keelt. Ka kõik mängufilmid on inglise keeles. Tõlke lugemine aga raskendab filmi vaatamist. Niisiis võib öelda, et olen oma kodumaal diskrimineeritud. (Vaadake Saksa telekanaleid, kõik filmid on saksa keelde dubleeritud).
Mis aga kirjandusse puutub, siis - lugege Kerttu Rakke raamatuid! Kas tõesti noored tüdrukud ja naised räägivad omavahel sellist eesti keelt? Need on tulevased emad. Mida õpetavad sellised oma lastele?
Suurt parem pole ka "Lugusid loomadest", autorid: Kivirähk, Kivastik, Hussar, Õunapuu.
Päris uuendatud ortograafiat kasutab Wimberg oma "Lipamäes". Näiteks - karttulaid, taippas, kõikke, präägu jne. Terve teos sellises kirjas. Kui nüüd düsgraafik juhtub sellist raamatut lugema, siis pole tal sealt midagi õppida.
Aga sama teose lõpus selgitab Toomas Liiv minusugusele rumalukesele, et see on 20-aastaste generatsioon, seega meie vabariigi lähitulevik. Ju siis ühes eesti keelega kaob ka eesti keele grammatika.
Wimberg olevat loonud oma Lipamäe, nagu Tammsaare lõi oma Vargamäe. Aga loomulikult ei olevat Wimberg Tammsaare…
No see veel puuduks! On kohatu sellist inimest üldse Tammsaarega võrrelda. Aga Toomas Liiv leiab, et sellist teost olnud vaja.
Mulle aga meenub, et sügaval stagnaajal õpetasid meie eesti keele õpetajad meid oma emakeelt armastama ja sellest lugu pidama. Meenusid kohe Mihkel Veske "Päikesele" lõpusõnad: Päike, oh õnnista Eesti rahvast!
Kaob kord eestlaste keele kõla,
ära siis sinagi tõuse ja ela!
Kui nii edasi läheb, siis kaob eestlaste keele kõla küll õige pea…

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)