Äraostmatud ostsid teised ära

Ü. Strandberg,      27. oktoober 2004


Res Publica on end reklaaminud kui „äraostmatute erakonda", kes toetab nulltolerantsi, on ausameelne ja kõik tema ettevõtmised on väga läbipaistvad ja eetilised. Tegelikult on respublikaanid käitunud nendele põhimõtetele vastupidiselt. Eriti selgelt nägime me seda äsja teoks saanud võimuloleva linnavalitsuse kukutamisel, kus ei olnud kohta aususel, eetikal ega kirikus kinnitatud põhimõtetel. Kui Res Publica on tuntuks saanud kui äraostmatute erakond, siis nüüd võisid kõik veenduda, kuidas nn äraostmatute kõige suuremateks sõpradeks ja kavatsuste elluviijateks olid just need äraostetavad linnavolikogu liikmed. Respublikaanide auks peab seekord tõesti ütlema, et nende tegevus volikogu liikmete äraostmisel oli tõesti läbinähtav, kusjuures ei varjatud isegi nende äraostmise hinda:

P. Kreitzberg – parlamendi asespiikri ametikoht;
V. Faktulin – siseministeeriumi nõuniku koht;
J. Karavajev – 200 000 krooni koolile;
E. Salumäe – ametikoht haridusministeeriumis;
J. Trumm – töökoht keskkonnaministeeriumis;
V. Maslov – abilinnapea koht linnavalitsuses.

Selline näeks välja äraostetavate hinnakiri. Nüüd siis moodustavad koalitsiooni „äraostmatud" koos äraostetavatega ning nende endi arvates on kogu see alatu ja ebaaus tegevus kõigiti kooskõlas nende enne valimisi kirja pandud ja kirikus kinnitatud põhimõtetega! Õigem oleks küll öelda põhimõttelagedusega.
Mis juhtub aga järgmisel sügisel? Kas tõesti arvab T. Palts, et kui ta suutis osta endale üheks aastaks reeturite abil linnapea koha, siis õnnestub tal uutel kohalikel valimistel suurte rahadega oma võimu säilitada. Sel juhul paneb küll imestama tema naiivsus, rumalus ja läbinägelikkus. Rahvas pole kunagi andestanud reeturitele ning on neid alati sügavalt põlastanud. Kui T. Palts on võimeline ära ostma reeturlikke volinikke ja õigusorganeid, kes pole tahtnud tema maksupettuste musti tegusid arutadagi, siis pole ta ometi võimeline ära ostma ausate valijate hääli ja reformikad ning respublikaanid võivad nendest häältest küll oma suu puhtaks pühkida.
Kui arvatakse, et rahva mälu on lühike, siis nii suurt häbitegu, mis leidis aset Tallinna linnavõimu kukutamisega, ei suuda rahvas kunagi unustada ega andestada. Kui alati on püütud Keskerakonna edukust põhjendada mingisuguse müütilise venelaste toetusega ja Keskerakonna venemeelsusega, siis lugedes nende reeturite nimesid, võime ise teha vastupidise järelduse, eriti kui sinna lisada veel J. Kogani nimi, kes oli võtmeisikuks eelmisel korral võitluses Keskerakonnaga. Hoopis Res Publica on ju rahustanud muukeelset elanikkonda, et 2007. aastal ei minda keskkoolides üle eestikeelsele haridusele ja kõik on rahul.
Kas keegi kujutab ette, mis oleks juhtunud meedias, kui sellise seisukohaga oleks välja tulnud E. Savisaar. Viibides neljapäeval Tallinna linnavolikogu ees toimunud meeleavaldusel, püüdsin mitme juhtiva ajakirjaniku käest küsida, kas nad võiksid nimetada mulle mõnda erakonda minevikust, keda Reformierakond ei oleks reetnud. T. Sildam ega ka A. Kivirähk ei osanud nimetada ühtki sellist erakonda. Siit minu ettepanek, et Reformierakond võiks oma nimetust muuta ning nimetada end ümber Reeturite erakonnaks.
Reetureid on igas erakonnas, kuid neist ei räägita ega kirjutata. Juhuslikult olen teada saanud, et pärast Mart Helme väljaheitmist on Rahvaliidust välja astunud kümme rahvaliitlast, Res Publicast nii mitmedki ja viimati heideti parteist välja ligikaudu 350 respublikaani, kuid ajakirjandus ei leia, et see näitaks nende erakondade nõrkust. Kui aga Keskerakonnast ostetakse kallite ametikohtade ja suurte rahadega ära mõned müüdavad hinged, siis nähakse selles Keskerakonna lagunemist ja suurt nõrkust. See pole ju nii.
Mittemüüdav

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)