Reformide positiivne mõju jõudku harjumaalasteni

Keskerakonna poolt Harjumaad juhtida on esmalt muidugi suur au, kuid teisalt ka ääretult vastutusrikas – nimelt on Harjumaa Keskerakonna üks suurima liikmeskonnaga piirkondi. Aastate jooksul on Harjumaast kujunenud Eesti üks jõukamaid piirkondi, kuid inimeste käekäik on siiski ääretult erinev. Peaministripartei eesmärk on alati olnud see, et ühiskonnas valitseks solidaarsus ning kõik inimesed saaksid osa paremast elukvaliteedist. Täna võin kinnitada, et selles suunas ka liigutakse. Teisalt peame haldusreformi-järgselt saavutama omavalitsuste vahelise hea koostöö ning säilitama piirkonnas vajalikud teenused.

Viimasel ajal teebki mulle enim muret Saue linnas toimuv, sest gümnaasiumihariduse andmine võib tulevikus sellest linnast sootuks kaduda. Nimelt peetakse hetkel tuliseid vaidlusi, kas piirkonda rajatav riigigümnaasium tuleb Tallinna piiril asuvasse Laagrisse või Sauele. Saue linna elanikele teeb olukord muret, sest niivõrd suurest keskusest gümnaasiumihariduse kadumine ei mõjuks piirkonna arengule just hästi.

Haldusreformi käigus ühinesid Kernu vald, Nissi vald, Saue vald ning Saue linn. Liitumislepingus pandi paika, et ühendvalla keskuseks saab Saue linn. Suurvalla tekkimisel on kohalikul omavalitsusel vastutusrikas töö arendada keskuses välja kogukonna jaoks olulised teenused, sealhulgas head haridusvõimalused, ning seda ka gümnaasiumiastmes. Valdade liitumislepingus sätestati punkt, et gümnaasiumiharidus Saue linnas küll säilib, kuid praegune gümnaasiumiaste suletakse ning ehitatakse täiesti uus riigigümnaasium. Loomulikult oli see eeltingimuseks ka Haridus- ja Teadusministeeriumile, et olemasolev gümnaasiumiaste Sauel suletakse, sest vastasel korral pole võimalik riigigümnaasiumit sinna rajada. See tingimus oli kõigile osapooltele teada liitumislepingu sõlmimisel, mis toimus kaks kuud pärast Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud kokkulepet.

Sauele riigigümnaasiumi rajamise vajalikkust näitavad PRAXIS-elt ja Geomedialt tellitud uuringud, mis näitasid, et 540 õpilasega riigigümnaasiumi väljakandmiseks Saue linna ja valla ühises piirkonnas peab seal gümnaasiumiharidust pakkuma vähemalt üks kool.

Teine oluline võtmeküsimus riigigümnaasiumi loomisel on õpilaste vallasisese transpordi korraldamine kooli ja kodukohta. Vallasisest transporti keskuse ja teiste Saue valla piirkondade vahel tuleb hakata nii või teisiti spetsiaalselt korraldama. Riigigümnaasiumi rajamisel Laagri alevikku tekiks vallal transpordi korraldamisel topeltkoormus ja ühendvallal oleks justkui kaks keskust.

Ennetada tuleks ka probleemi, millises gümnaasiumis jätkaksid oma kooliteed Saue põhikoolilõpetajad. Leian, et kui Saue valla riigigümnaasium asub Laagri alevikus, ei pruugi oma valla gümnaasium osutuda laste seas enam esimeseks valikuks. Laagri asub Tallinna külje all ning on pealinnaga tihedalt seotud, seetõttu võib valituks osutuda mis tahes gümnaasium pealinnas. See oleks aga meie vaatenurgast väga kurb, sest piirkonna jätkusuutlikuks arenguks peame oma valla noortele tagama head haridusvõimalused.

Saue vallavolikogu Keskerakonna fraktsioon on tänaseks teinud Saue vallavolikogule ettepaneku määrata riigigümnaasiumi asukohaks Saue linn. Haldusreformi käigus sai Sauest ühendvalla suur keskus, ning minu arvates pole õige, kui riigigümnaasiumi vajalikkust nähakse keskusest väljaspool. Loodetavasti jõutakse selles osas mõistliku lahenduseni, sest gümnaasiumihariduse andmine on Saue linna tulevikule määrava tähtsusega.

TOOMAS VITSUT

Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |