Kokkulepe tagaks stabiilsuse

PEETER KREITZBERG,      22. oktoober 2003


On vähe järele jäänud üldisi väärtusi, mida me kõik une pealt tunnistame. Raha, tervis. Vähem perekond, veel vähem rahvus. Erakonnad üritavad tõestada, et teavad, kuidas nende väärtuste eest seista. Mõnede üksikute huvide eest seisavad Eestis registreeritud 17 000 valitsusvälist organisatsiooni - see nii-öelda kolmas sektor. Ka nemad püüavad kord edukalt, kord vähem edukalt tõestada, et ajavad kõigile tähtsat asja.
Oleme peaaegu kogu vabariigi aja kurtnud hariduspoliitika, sotsiaalpoliitika, põllumajanduspoliitika puudumise üle. Tegelikult olid kõik need poliitikad meil kogu aeg olemas. Meie poliitika on olnud pidev alustamine ilma igasuguse finishita. Tavaliselt vähem kui kaks aastat kestev koalitsioon alustab oma tõestamist eelkäijate tegevuse seiskamise ja uue poliitikaga. Järjepidevuse puudumine, pidevad poliitilistele vastastele ärapanemist ja oma valijate huve mõõdutundetult eelistavad "reformid" ning sellega kaasnev mõttetu stressiseisund enamikus eluvaldkondades iseloomustab viimase aastakümne Eestit.
Vanades demokraatiates on eri parteid oma teravamad nurgad maha nühkinud ja võimuvahetus ei too kaasa drastilisi muudatusi. Meie kohta see paraku ei käi. Seda tunnistas ka mõne liidri jätkuv kirg esitada ühiskondliku leppe pähe oma erakonna valimisprogramm. Iga partei võib paari tunniga välja kaevata oma valimisplatvormi või programmi tugilaused ja teatada, et see ongi ainuvõimalik ühiskondlik lepe.
Valimised aga näitavad, et suurem osa eesti rahvast ei soovi lausliberaalset majanduspoliitikat ega ka astmelist tulumaksu. Viimasest on mul väga kahju, kuid see ei tähenda, et me ei jätka ühisosa otsinguid erakondade jt organisatsioonide seisukohtades. Ka kõige väiksema järjepidevuse huvides on meile vaja ühist keskkonda, mis aitaks kõigil paremini tegelda sellega, mis neile tähtis on. Ehk teisiti öeldes, selleks et edukalt järgida omaenda erilisi eesmärke, on vaja panus teha ühistele eesmärkidele.
Rahvuslik lepe on midagi Euroopa uue konstitutsiooniprojekti sarnast. Mitte keegi pole sellega täiesti rahul, samas leiavad kõik, et see peaks olemas olema. Enamik valitsusi saab aru, et lootus koostada sellist põhiseadust, mille üle absoluutselt kõik õnnelikud ja rahul on, lihtsalt ei õnnestu.
Kindel on aga, et kui selline leping üldse puudub, et õnnestu riigil oma huve paremini kaitsta. Sellised kokkulepped jäävad alati kõigi osapoolte poolt kritiseeritavaks, need võetakse vastu arusaamises, et parem juba keskpärane kompromiss kui suurepärane oma arvamus, mida keegi peale su enese või su lähemate sõprade ei tunnista.
Eesti ühiskondlikku kokkulepet on arutanud paljud kvoorumid. Poliitikud, teadlased, ärimehed, kultuuritegelased. Kõik nad on sunnitud milleski järele andma, et leppe projekt sünniks.
Usun ja näen, et nüüd juba allakirjutatud leppe projekt sai lõpuks konkreetsem kui paljud Euroopa Liidu ja ka Eesti riiklikud dokumendid. Oleks ka imelik kümne aasta peale kõiki arve ette kirjutada. Maailma majandus ja rahvusvaheline olukord, nagu ka iga inimese isiklik tulevik, ei liigu nii kindlal orbiidil nagu planeet päikesesüsteemis. Oleme kokku leppinud vaid püüdluste suunas. Samas usume, et kõik allakirjutanud võtavad valuliselt, kuid lõpuks siiski õnnelikult sündinud lepet tõsiselt ja teevad oma parima, et selles sõnastatud vaieldamatult headele ja ilusatele eesmärkidele läheneda.
Nagu juba teada, kujunes aruteludes kõige raskemaks maksude teema. Lõpuks taganes see leppest täiesti. Mis siis ikka, maksude küsimus, nii nagu palju teisigi tulise diskussiooni teemasid, jääb edasise poliitilise jagelemise objektiks.
Ühiskondlik lepe ei pea ometi tähendama üheparteisüsteemi ega mõne üksiku partei domineerimist. Kokkulepe on ennekõike stabiilsust tagav kompromiss. Sellise eeldusena on see meil täna olemas. Võib juhtuda, et uued Euroopa Liidu riigid, kel on õnnestunud lähikümnendi tarbeks niisugune ühiskondlik lepe sõlmida ja kes seda ka järgima hakkavad, saavutavad oma arengus suuremat edu kui teised.
Toimetuselt: Keskerakond 20. Oktoobril ühiskondlikule kokkuleppele alla ei kirjutanud. Põhjustest ja perspektiividest pikemalt järgmises Kesknädalas.

KESKMÕTE
Selleks et edukalt järgida omaenda erilisi eesmärke, on vaja panus teha ühistele eesmärkidele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)