Poliitiliselt kaaperdatud Eesti

Kusagil keegi on leidnud, et Keskerakond on vaja iga hinna eest riigivalitsemisest eemale hoida, sest see erakond eeldatavasti ei kaitseks Rootsi pankade huve, vähemasti mitte nii innustunult, nagu seda on teinud oma valitsemisajal Reformierakond ja IRL. Tuletame vaid meelde, et Isamaa ja Res Publica Liidu (eriti Isamaaliidu ajast) kauaaegne esimees Mart Laar võeti lausa Rootsi Swedbanki nõukogu liikmeks ligikaudse palgaga 2000 EUR kuus.

 Aga kuidas ikkagi Keskerakond võimu juurest kõrvale suruda? Loomulikult – hääletamise kaudu. Sest juba Stalin ütles, et pole tähtis valimisi võita, tähtis on hääli õigesti lugeda.

Juuresolev graafik kinnitab otsesilmi, miks parempoolsetel oli vaja just pärast 2003. aasta üldvalimisi Eestis sisse viia e-hääletus. See aasta kujunes murdepunktiks.

 2003. aasta Riigikogu valimised võitis Keskerakond. Samapalju kohti Riigikogus, kuid vähem valijahääli saanud Res Publica suutis Keskerakonnalt napilt ära võtta võimaluse valitsus moodustada. Meenutagem ka meedia ja „kallutatud struktuuride“ õnnestunud koostööd – keskerakondlase Vladimir Panovi käeraudu president Rüütli survestamisel ja eesmärgi saavutamisel.

 Teist korda õnnele ja „napikale“ enam lootma jääda ei tohtinud. Nii läks vaja e-valimisi. Pärast 2003. aasta üldvalimisi algas lisaks Keskerakonna teadlik lõhestamine, mis päädis opositsiooniliste Sven Mikseri, Peeter Kreitzbergi jmt lahkumisega erakonnast.

 Nagu graafikul näha, püsib Keskerakonna kohtade arv Riigikogus vaatamata kõigele alates 1999. aastast stabiilselt 26–29 piirimail. Küll aga sai Reformierakonna otsustav tõus alguse pärast e-hääletuse sisseviimist, ning 2003. aasta 19 kohast Riigikogus sai 2007. aastal nagu võluväel juba 31 kohta – just seejärel, kui 2005. aastal kasutati kohalikel valimistel esimest korda e-valimisi.

 Muide, e-hääletuse initsiaatoriteks olid Märt Rask ja Taavi Rõivas.

 Rootslased (ja mitte ainult – absoluutne enamik suuremaid ettevõtteid kuuluvad väliskapitalile) kaitsevad oma ärihuve Eestis, mistõttu peab Reformierakond valimised alati võitma. Ja nii on lausliberaalid võimul juba pea 20 aastat, mida ei suutnud isegi Brežnev.

Kurb, aga tõsi – oleme sügavamalt kui varem koloniaalriigi staatusse langemas. Ja vabaerakondlastel on ainult niipalju lootust, kui palju nad on nõus selle kõigega kaasa minema.

Kesknädal

[tabeli saatetekst]     MURDEPUNKT: Tabelis on Reformierakonna ja Keskerakonna Riigikogu kohtade arv alates 1995. aastast. Murdepunkt Reformierakonna kohtade arvus toimus 2003. ja 2007. aasta valimiste vahel, kui 2005. aastal seadustati e-valimised.

Jaga |