Kuhu panna lapsed?

AADU RAST,      02. oktoober 2002




Artikli pealkirjaga "Kuhu panna lapsed, kes veel ei käi koolis?" avaldasin üle paarikümne aasta tagasi tollases Edasis. Kooliealistega on kogu aeg olnud selge, nemad peavad käima koolis. Koolieelsetele lastele pidi vanemate tööajal olema parim paik lasteaed või sõim.

Valdav osa ühiskondlikust arvamusest tunnustas lasteaia ja -sõime süsteemi, mis mõneti püsib tänaseni. Lapsed olid nõukogude ajal kuulutatud piltlikult küll privilegeeritud klassiks, kuid nendega toimetulek käis võimule üle jõu. Tegelikkus osutus lastevaenulikuks. Ei saa tänaseni aru, miks pidi ükskõik mis koerailmaga varahommikul paljude haiguste suhtes veel immuunse unimütsi soojast pesast jõhkralt üles tirima nagu KGB teisitimõtleja ja läbi ühiskondliku transpordi nakkuskadalipu aeda või sõime toimetama? Ja kui väetike ka teel nakkust ei saanud, siis kolmekümneses rühmas sai päris kindlasti. Tatisest ninast keskkõrvani on vaid mõni millimeeter ja põletik oli sama hästi kui käes.

Aias lapsed tihti haiged

Marko, kes kodus ei olnud sünnist alates aasta ja kolme kuu jooksul kordagi haige, sai sõimes kolme päevaga hirmsa nohu ja kõrvapõletiku kuni neljanda eluaastani. Kuigi iga kord sai haigus justkui välja ravitud, kordus see, kuni talle tehti kolmas ja põhjalik adenotoomia. Nagu toredad tugevad arstionud ütlesid, olnud neil kõvasti tegemist pisikese mehikese operatsiooniaegse kinnihoidmisega. Vanemaid operatsiooni juurde ei lastud. Missuguse psühhotrauma poiss sai, ei oska arvata.
Väike Mari-Liis kustus aga pea samasuguste haigustunnustega, sest temal raviti kogu aeg seedetrakti. Vanemad leppisid, uskudes, mida arstitädi neile rääkis.
Need kaks juhtumit on vaid tilluke osa tragöödiate ahelast. Lastesõimede põhimõttelisest lastevaenulikkudest saadi õnneks küllalti kiiresti aru. Emad (ka isad) saavad nüüd olla kodus lasteaeda minekuni. Lasteaed ja -sõim kindlustasid küll vanemad majanduslikult, kuid laste suhtes oli see vaenulik. Lapse haiguse ajaks sai vanem haiguslehe, millega kaasnes majanduslik toetus.
Lasteaedade-sõimede süsteem liiga kallis
Kasvatajate hinnangul sai 30 lapsega rühmas tegelda vaid jõnglaste karjatamisega. Kasvatamine osutus võimatuks. Nüüd olevat piir üle kümne. Aga mis see kõik maksab? Kogu süsteem oli riigile kallis siis ja on praegu. Majanduslikus mõttes on tegu raiskamisega. Samal ajal kui vanemad töötavad, on lapsed lasteaias. Kodud on tühjad. Pärast tööd on vanemad ja lapsed kodus ja lasteaiad tühjad.
Kodus kasvatamise korral jäävad kulutused aiale ära. Kasvataja tuleb koju saata ja aiale kulutatavad rahad kasvatajale anda. Arvutasin toona, et kolme-nelja lapse puhul oleksid rahad võrdsed. Kui lisada mingi raha veel vanematelt, võiks heale kasvatajale maksta väärilist tasu ja tegemist oleks igati tasuva tööga. Praegu ongi kasvatajakutsega inimesed tihti läinud kõrgemini tasustatud tööle, näiteks sotsiaalhoolduskeskustesse pensionäridega tegelema.
Laste kasvatamine vajab meil põhjalikku ümberkorraldust. Kodustes tingimustes võib kolmele-neljale lapsele juba ühtteist õpetada, mida nad on võimelised vastu võtma. Kodus puuduvad lapsi traumeerivad asjaolud, mis on lasteaias, ja mida ei saa seal kaotada. Kas või stressi tekitav lärm või suur asustustihedus.

Mitmekesine süsteem on võimekam kui ühetaoline

Kasahhi kirjanik ja ühiskonnategelane Tsõngõz Aitmatov on öelnud, et ta tunneb lasteaiakasvatuse saanud inimesi kui igati toredaid, aga kõik olevat kuidagi ühesugused. Eripära on mitmekesisuse eeldus. Mitmekesine süsteem on võimekam ühetaolisest.
Kasvataja elukutse nõuab loomupäraseid eeldusi ja head ettevalmistust. Kunagi viidi see eriala sisse ka Pedagoogikaülikooli. Ainult et väike palk ja mitte just kerge töö! Kuid hea kasvataja hoole alla andes võivad vanemad täie jõuga tööd teha ja riigile rohkem kasu tuua.
Aino Järvesoo tahab igale lapsele tuhat krooni kuus. Sellega paraku praegu enam välja ei tule. Peame mõtlema, kuidas riiki rikkamaks teha. Juhtimisele pretendeerivatel erakondadel näib kahjuks olevat midagi targemat teha, kui nii elementaarsete asjade peale aega raisata.

Kui laps anda hea kasvataja hoole alla, võivad vanemad täie jõuga tööd teha ja riigile rohkem kasu tuua.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)