Parem lapsetoetus taskus, kui valimislubadus katusel

MARIKA TUUS,      06. detsember 2006


Tänavusest lisaeelarvest ja tuleva aasta eelarve eelnõust näeme, et sotsiaalvaldkonda tehtavad kulutused kasvavad keskmisest tunduvalt kiiremini. Tähtsa osa sellest kasvustt moodustab lastega peredele antavate toetuste tõus. Eriti väärtustatakse lasterikkaid peresid.

Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna valitsus väärtustab eelarvete kaudu eelkõige neid leibkondi, kus kasvab kolm ja enam last. Seda kahel põhjusel: viimastel aastatel sünnib peredesse kõige rohkem just kolmandaid lapsi ja neis peredes on vaesusrisk tunduvalt suurem.
Alates kolmandast lapsest hakkame perele maksma iga järgmise lapse kohta praeguse 300 krooni asemel 900 krooni kuus. Senised kohmakad, diferentseeritud ja palju segadusi tekitanud kvartalitoetused asenduvad stabiilse igakuise toetusega.

Konkreetsed arvud välistavad demagoogia

Näiteks neljalapseline pere hakkab saama kahe esimese lapse pealt 300+300 krooni, kolmanda pealt 900 krooni, neljanda pealt samuti 900 krooni. Kuuelapseline pere
saab kaks korda 300 krooni ning neli korda 900 krooni ehk kokku 4200 krooni, mis on praegusega võrreldes 1500 krooni rohkem.
Muidugi jäävad kehtima kõik teised peretoetused (kooli-, üksikvanema-, eestkostel ja peres hooldamisel oleva lapse toetus jne). Sotsid kurdavad ilmaaegu, et kvartalitoetused võetakse ära – see on demagoogia! Midagi ei võeta ära! Üks toetuseliik lihtsalt asendatakse tunduvalt suuremaga.
Võib küsida, miks kolmas laps on tähtsam kui esimene ja teine? Ega olegi! Kuid pered, kus on üle kahe lapse, on tihti vaesemas olukorras.
Valimiste eel lubas Res Publica: „Lapsetoetused kahekordseks!" Meie oleme teinud rohkem, kui arvestada ka aastataguseid tõuse. Enne praegust valitsust said kolmelapselised pered vaid 150-kroonist kvartalitoetust. Jagage see kuude peale ära…
Seitsme lapse pealt saadakse emapalka täna edasi. Jah, Res Publica tahtis teha ka kuue lapsega peredele emapalga. Aga see oleks puudutanud vaid 304 peret. Laste vaesus on palju laiem probleem. Valitsuse eelnõu on terviklahendus ja suurendab toetust enam kui 24 000 lapsele. Just niipalju on Eesti peredes kolmandaid või järgmisi lapsi.
Sündimuse tõusuks ei piisa vaid kõrgest emapalgast natuke rohkem kui aasta jooksul. Lapsed tuleb ka üles kasvatada. Riik peab peresid toetama kuni lapse iseseisvumiseni. Just seda see eelnõu silmas peabki.
Niisugust lähenemist toetasid tugevalt ka Paljulapseliste Perede Liit, Lastekaitseliit ja Liikumine Eesti Lapse Eest. Kui mõni siiski arvab, et osa peresid, kes enne said toimetulekutoetust ja langevad nüüd, lapsetoetuste suurenedes, sellest kategooriast välja, siis olgu öeldud, et toimetulekupiir tõuseb 750 kroonilt 900 kroonile.

7000 noort toetusesaajate ringi juurde

Seadusel on teinegi õige eesmärk – lastetoetuste saajate ring laieneb. See puudutab umbes seitset tuhandet 16–19aastast keskhariduse omandajat. Toetused laienevad nüüdsest ka põhihariduse baasil õhtukoolis ja kaugõppes õppijatele, õppigu nad siis gümnaasiumis või kutsekoolis. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel on 16–19aastasi põhihariduse baasil õhtuses õppevormis õppijaid 3882, kaugõppe teel omandab üldharidust ligi 3000 õpilast. Ka see meede nõuab hulga raha juurde. Kuid eelnõu näeb ette tagada õigus lapsetoetusele sõltumata õppevormist. Õppijad saavad teha paindlikke valikuid õpingute jätkamiseks. Teame ju, kui suur probleem on laste väljalangevus koolist.
Keskerakond on selle seadusega ellu viimas oma lubadust suurendada paljulapseliste perede toetamist. See on igati põhjendatud, sest niisuguse toetussüsteemiga õnnestub vaesust ennetada ja suuremaid riske vältida. Nii et – igati parem on stabiilne igakuine toetus taskus, kui tuhandekroonine toetus lapse kohta arvukates parteiprogrammides ja valimislubadustes.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)