Tinn: Peame valjult põgenikepoliitikat kritiseerima

Kui konkreetne näide tuua, siis Eesti ei käinud Liibüat pommitamas, aga tema liitlane Prantsusmaa käis. Seega on mõnigi Euroopa riik, ja Brüssel ise, laiemalt aidanud oma vastutustundetu poliitikaga kogu seda põgenike suppi ise kokku keeta. Meil tuleb tõmmata selge piir endi ja EL arusaamade vahele põgenike poliitika suhtes, kus ei tohi käituda lihtsalt kuulekate paipoistena.“

Tinn kutsub ausalt tunnistama, et islam absoluutselt ei integreeru meie kaasaegsesse ühiskonda. „Kui Euroopa riigijuhtide tasemel juba julgetakse tunnistada, et multi-kulti eksperiment on läbi kukkunud, siis selle asemele on võetud teooria, et istutatakse Euroopa tsivilisatsiooni puu kõrvale Euroopasse veel üks tsivilisatsioon — see euro-aafrika ühisprojekt viib meid aga lihtsalt öeldes hukatusse,“ ütleb ta. „Jõudsalt kosuva ja karistamatult tegutseva islamiriigi pealetung näitab, et vaja on tegeleda probleemi algpõhjustega. Põgenike abistamine tuleb suunata nendesse riikidesse, kus põgenikud tekivad – olgu see pealegi kulukas, kuid lääneriikidel lasub ühtlasi ka süü, et paljud põgenikke tekitavad konfliktikolded on tekkinud,” rääkis Tinn. „Kahjuks ei võeta islamiriigi sõda veel siiamaani tõsiselt. Argpükslikult vaadatakse pealt, kuidas islamiriik hävitab antiikkultuuri mälestusmärke. Jah, me hävitasime Liibüas selle vastiku Gaddaffi, kes hoidis ohjes umbes 150 kohalikku hõimu. Aga vastutasuks oleme saanud, et varsti langevad islamiriigi kätte juba ka Bagdad ja Damaskus.”

Tinni sõnul seisneb oht selles, et radikaalne islam on võrreldav omaaegse rahvusvahelise kommunistliku liikumise kominterniga, mis saatis omi emissare paljudesse riikidesse õpetust levitama. „Sellega tõrjutakse ühtlasi kõrvale islami mõõdukat ehk vägivalda taunivat haru ning moslemeid ässitatakse üles kõikjal üle maailma. Teiste riikide kogemused aga näitavad, et just põgenikud, sõltumata nende rahvusest ja usulistest tõekspidamistest, on eriti soodus pinnas radikaalse islami agitatsiooni jaoks.”

Jaga |