Ukraina heidab Läänele väljakutse

Riigipea samm tõi Kiievi tänavatele kümned tuhanded protestijad, kes Lääne meediakanalite teatel nõudsid Ukraina suuremat integreeritust Euroliiduga. Pole kahtlust, et Euroliitu toetavate ukrainlaste soov Janukovitš kukutada on suuremas osas kunstlikult tekitatud.

Kas Kiievi meeleavaldajad siis ei tea, mis seis valitseb Euroliidu „lõunaosariikides"? Või seda, et bulgaarlased juba mitmendat kuud avaldavad meelt Sofia valitsuse vastu, keda Brüssel pigem toetab? (Vt ka „Tudengid kukutavad Bulgaaria valitsust" 27. novembri Kesknädalas.) Kui Eesti meedia siiralt võitleks demokraatia eest, siis tulnuks saata Eesti ajakirjanikke, nagu Ukrainasse, kajastama ka tormijooksu Bulgaaria parlamendile. Seda ei saa teha, sest Bulgaarias toimuva kajastamine näitaks Euroliitu halvas valguses!

Lääs langeb, Ida tõuseb

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist nautis Lääs paar aastakümmet globaalset ainuvõimu, kuid tänaseks on olud kardinaalselt muutunud. BRICS-i kuuluvad riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika; eriti aga Hiina ja Venemaa) konkureerivad Läänega kui võrdne võrdsega. Kahe globaalse suurjõu vahelised pinged on viimastel aastatel kasvanud. Ukrainat võib pidada konkureerivate poolte vahelise jõukatsumise üheks tallermaaks.

„Lepe assotsieerumise kohta - 610 miljonit eurot - on ette nähtud tehniliseks abiks Ukrainale. Alates 2010. aastast. Kolm aastat järjest näidati meile seda ilusas paberis kompvekki ja räägiti: saate, kui kirjutate alla kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga. Ma ei taha väljenduda jämedalt, kuid pole vaja meid sel kombel alandada. Me oleme tõsine riik, Euroopa riik," rääkis Janukovõtš intervjuus BBC-le. Ukraina riigipea toonitas, et peab Euroliidu tingimusi oma riigile finantsabi osutamiseks alandavaiks.

Janukovõtš ei usalda Euroliidu rahanduspoliitikat. Ja miks ta peakski? Küllap ta teab hästi põhjusi, miks näiteks islandlased ei taha midagi kuulda Euroliiduga integreerumisest ega eurost ja väärtustavad oma suveräänsust. (Loe ka 27. märts Kesknädalast - „Küproslased, eestlased ja islandlased finantsterrori all".)

Janukovõitš mõistab, millise taaga tooks Ukrainale IMF-i, Rahvusvahelise Valuutafondi või Euroliidu abi vastuvõtmine.

Hiina ostab kokku Ukraina maid

Samas on Ukraina praegu tõsises majanduslikus hädas. Oktoobris prognoosis SEB Ukraina tänavuseks majanduslanguseks 0,8%, aga uus prognoos on langus 1,4%. Põhjuseks on suuresti toodangu langus ekspordile orienteeritud tööstusharudes, ent ka valitsuse ebaõnnestumised majanduspoliitika vallas. Seetõttu ongi Ukraina president pööranud pilgu itta.

Lääne meedias on kõneldud peamiselt sellest, kuidas Venemaa mõju takistab Ukrainal arendamast paremaid suhteid Euroliiduga. Samas on ka Hiinal Ukraina suhtes tõsiseid huve. Näiteks detsembri alguses Hiinas ärisidemeid tugevdamas käinud Janukovõtš teatas pärast kohtumist presidendi Xi Jinpingiga, et Ukraina saab Hiinast 8 miljardi dollari ulatuses investeeringuid käivitamaks projekte sellistes valdkondades nagu põllumajandus, laevaehitus ja energeetika. Peking on andnud Ukrainale juba 10 miljardi dollari väärtuses laene.

Kuna nõudlus toiduainete järele Hiinas pidevalt suureneb, ostab hiigelriik kõikjal maailmas maid kokku. Ka Ukrainast on viimastel aastatel maad ostetud, viimati soetati 3 miljonit hektarit. Septembris teatas Hiina meedia, et Xinjiangi tootmis- ja ehituskorporatsioon (XPCC) kavatseb liisida 50 aastaks 5% kogu Ukraina põllumaamassiivist, et kasvatada teravilja ja sigu.

Eesti kui hoiatav näide

Eestlaste praegust elujärge silmas pidades võib väita, et Euroliitu kuulumine mingeid reaalseid eeliseid ukrainlastele ei pakuks. Tunnevad ju meiegi inimesed iga päev, mida tähendab elada Lääne kapitalistlikus demokraatias, kus valitseb meeletu kihistumine ning kus tavainimese rolliks on jäetud rahuldada suurkorporatsioonide ja pankade kasumiahnust. Lääs on tasuks jaganud tunnustust nii Mart Laarile kui ka Jürgen Ligile ja Andrus Ansipile.

Ukrainagi muutuks Eestiga sarnanevaks äärealaks, mille „edulugu" lõpeks parimate poegade ja tütarde lahkumisega Euroliidu avarustesse, ja kõige selle, mil hinnasilt küljes, välismaalastele parseldamisega.

Lääs on BRICS-i riikide tõusu tulemusel üha enam oma autoriteeti kaotamas. Ukrainas praegu toimuv tõestab hoopis seda, et globaalne võim on liikumas Läänest Itta.

INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]

SIHTMÄRK: Kõik riigijuhid, sealhulgas ka demokraatlikult valitud, kes Läänele ei meeldi, lastakse sõna otseses mõttes täis. Naisliikumise Femen poolpaljad aktivistid on sel fotol rüvetamas president Viktor Janukovõtši portreid Ukraina saatkonna ees Pariisis.  Foto AFP/Scanpix.

Jaga |