Soome saarte, ranniku ja veekogude piirkondlik seminar

AARE-MALDUS UUSTALU Ph D,      29. juuni 2005


Soomes on kujunenud traditsiooniks korraldada igal aastal saarte seminar. Tänavu toimus see 6. – 7. juunini Uusikaupungis. Osavõtjaid oli 139, nende hulgas kaks väliskülalist Eestist: Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse regionaalhalduse osakonnajuhataja asetäitja Igor Ligema ja allakirjutanu.

Seminari avas Soome saarte esinduskogu esinaine, Eduskunna saadik Mikaela Nylander. Eesti siseministri tervituskõne edastas Igor Ligema. Mikaela Nylander märkis oma avakõnes, et Soome valitsus võttis 1981. aastal vastu saarte seaduse ja 2004. aastal saarte arengu otsuse. Viimane tugines 2003. aastal valminud saarte programmile, mille võtmelause oli „Saared, meri, järved, jõed ja rannaalad on regionaalse arengu tegurid."
Saarte arengu programmi peaeesmärk oli tõsta saarte- ja veeturismi konkurentsivõime Euroopa tipptasemele. Selleks on Soomel väga head eeldused. Soomes on rohkem kui 76 000 üle poole hektari suurust saart, rohkem kui 56 000 üle ühe hektarise pindalaga järve, 647 jõge ja 314 000 km rannajoont, millest järvede rannajoon moodustab 68%, jõgede ja mere rannajoon vastavalt 17% ja 15%.
Sisevete saarte üldpindala on 7200 km2 ja meresaarte oma 5800 km2. Soome sisevete pindala on 33 000 km2 ja mere pindala 52 760 km2. Soomes on 1,9 miljonit aastaringselt kasutatavat puhkemaja, 700 000 paati/veesõidukit ning 1,2 miljonit harrastuskalurit.
Paraku Eesti kohta vastavad andmed puuduvad. Veekogusid on Soome igas vallas ning ainult vähestes ei ole saari. Soome regionaalpoliitika eripäraks võrreldes Eestiga on see, et saari, merd ja siseveekogusid käsitletakse majanduse arendamisel kompleksselt. Saared ja veekogud ning nende arendamine puudutavad kõiki kodanikke. Soome on suurim veesõidukite maa.
Soome regionaalminister Hannes Manninen rõhutas oma ettekandes, et konkurentsivõime tõstmine on eriti tähtis maapiirkondadele rahvastiku vananemise ja töövõimeliste elanike lahkumise tõttu ääremaadelt. Samas märkis ta positiivsena, et tänu kohaliku võimu esindajatele ja Soome inimestele omasele vabatahtlikule tööle on saarte- ja veeturismi konkurentsivõime arendusprogramm hästi käivitunud.
Võtmeküsimuseks on seejuures inimeste järjest kasvav vaba aja veetmine maapiirkondades ning sellega kaasnev loodusturismi, puhkemajade, liikumisharrastuse aastaringne arendamine, mis annab kohalikele elanikele tööd teeninduse, majutuse, toitlustuse ja puhkemajanduse valdkondades.
Olgu öeldud, et vaba aja veetmise tippüritusteks on Soomes suvel „Sulkavan Soutu", maailma suurim 60 km pikkune sõudmisüritus ümber Partalansaare, ja talvel sikutipüük Töysän Tuurin külas. Kummalgi suurüritusel osaleb 10 000 inimest.
Hannes Manninen märkis, et seoses ELi vähenevate rahaeraldistega on Soome riigieelarve prioriteediks ääremaade rahastamine.
Seminari teisel päeval oli põhiettekandeks puhkemajadega seotud probleemide lahendamine, et kindlustada rahvale paremaid võimalusi puhkuse aastaringseks veetmiseks maapiirkondades. Selle kampaania loosungiteks on „Mugav aastaringne puhkus puhkemajas" ja „Lumi ja jää on Soome tugevus".
Seminari üheks huvitavamaks ettekandeks oli Varinais-Suomi regiooni esimehe Risto Ervelä ettekanne, kus ta pidas vajalikuks Läänemere keskosa ja Soome lahe piirkonna kompleksseks arendamiseks lülitada Interreg IIIA taolistesse uurimisprojektidesse lisaks Turu piirkonna saartele edaspidi ka Ahvenamaa, Rootsi ning Eesti mereranniku piirkond ja saared.
Järgmine saarte seminar otsustati pidada 5. – 6. juunil 2006. aastal Tammisaaris.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)