Kes lõpetaks vägivallapropaganda?

Jaak Vihmand,      12. aprill 2006


24. märtsi Postimees tõstatas küsimuse vägivalla päritolust seoses viimasel ajal aset leidnud noorte tapmislugudega Arukülas ja mujal. Ajakirjanik Agnes Kuus eeldab, et tapjaks ei sünnita, kuid artiklist ei selgu ka, millest siis kuritegevus sünnib.

Päris üldtunnustatud on ju arvamus, et ka joodikuks ja suitsetajaks ei sünnita, kuid halb eeskuju nakatab. Arvatakse, et need pahed hakkavad moel või teisel inimesele külge kasvueas ja pole välistatud, et ka täiskasvanuna. Reklaam aitab joomise ja suitsetamise levikule kaasa. Selletõttu on need tegevused ise kui ka nende reklaam tugevasti piiratud.

Miks käitume vägivalla ja tapmise reklaamiga teisiti, kuigi need on veel hullemad pahed?

Koolis õpetame küll heatahtlikku suhtumist teistesse inimestesse, loomadesse ja loodusesse, kuid kui teleri lahti keerame, näeme tihti maist või ebamaist vägivalda ja tapmist, mis ei äratagi tülgastust ja tundub põnevana.

Kas võib keegi kinnitada, et vaatajate hulgas ei ole vähemalt ühte sellist inimest, eriti nooremate hulgas, keda selline film jõhkruse suunas ei mõjuta? Kas võime need filmid jõhkruse leviku põhjuste hulgast välistada? Ei või! Ja kui me ei välista, miks me siis seda jõhkruse ja tapmise näitamist võtame kui paratamatust ega üritagi seda keelata või piirata?

Aruküla neiu tapmise artiklile sekundeerib UNICEFi Eesti komitee president oma arvamusega, et põhjused peavad olema peale mõrtsukafilmide ka kusagil mujal. Jah, kindlasti on teisigi põhjusi, kuid jätkem need filmid kui kurjuse propaganda meie teele veeretamata, et võiksime muudele põhjustele kohe rohkem tähelepanu pöörata.

Vaevalt et vägivallafilmid vaatajale midagi positiivset annavad. Seepärast ei õnnestu ka hea kasvatusega kodus, koolis ja mujal vägivallafilmide kahjulikku mõju kõigi vaatajate teadvusest kõrvaldada. On ülim aeg, et UNICEF, Riigikogu ja Eesti valitsus aitaksid lõpetada vägivalla näitamise meedias!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)