Tõelist haldusreformi riigiisad ei tahagi

Mis puutub valdade koondamisse, siis sellest sai aru isegi omaaegne Pätsi klikk. Igaüks võib näiteks EE-st („Eesti entsüklopeedia“) vaadata, kui võimsalt aastail 1935–1939 valdu korrastati, et suurendada nende elujõulisust ja territoriaalset kompaktsust; valdu jäi 1937. aastal ühe kolmandiku võrra vähemaks; valdade ühendamine jõustus 1. aprillil 1939 – siis oli 365 vallast alles jäetud 248. Meil piisaks nüüd täiesti poolesajast vallast, maavalitsusi aga asendaksid kohalike omavalitsuste liidud.

Riigiametnike privileegide ja palgaanarhia kallale minek, mida justiitsminister Lang soovitab „vaikselt“ teha, tuleks teostada just nimelt suure radikaalsuse ja avalikkusega. Sest see annaks rahvale usku, et valitsejadki loevad ükskord ometi riigiraha.

Radikaalset haldusreformi ei tule, vähemalt mitte enne kohalike omavalitsuste valimisi. Kõige tähtsamad on ju kohalike „osastisvürstide“, riigiametnike ja neist sõltuvate survegruppide võimulpüsimiseks vajalikud hääled.

HANS PALKMAN, Pärnumaa

Jaga |