![]() Vasak-parem...UDO KNAPS, 04. november 2009Eesti suure riigisisese vastasseisu tekkes süüdistatakse juba ligi 20 aastat küll kunagist kampaaniat „Plats puhtaks!", küll I ja II Eesti olemasolu, küll eestlaste Eesti ja venelaste Eesti vastuolu rahvuslikul pinnal, küll ülirikaste ja puruvaeste vahelist üüratut kuristikku jne. Ometi võime täheldada, et kogu selle retoorika tegelik põhjus on palju proosalisem ning mahub ühe suure nimetaja alla - selleks on üle maailma levinud klassikaline vastasseis vasak-parem-skaalal. Ei ole vist saladus, et need riigid, kus on parem- ja vasakpoolsus (s.o liberaalsus ja sotsiaalsus) enam-vähem tasakaalus, elavad väiksemate ühiskondlike pingetega, turvalisemalt ja jätkusuutlikumalt - põhimõttel, et ela ise hästi ja luba ka neil end inimväärselt tunda, kes ei ole küündinud end haljale oksale upitama. Kuna Eestis euroopalik vasakpoolsus praktiliselt puudub, puuduvad siin ka sellised Euroopa mõistes rikkad, kes on vaestega solidaarsed (näiteks makstes solidaarsusmaksu astmelise tulumaksu kaudu), on meie ühiskond nagu vigastatud tiivaga lind, kes ei suuda lennates tasakaalu hoida. Kui püüaks Eesti tänaseid parteisid ritta seada, siis Keskerakond (KE), Sotsiaaldemokraadid(SDP) ja Rahvaliit (RA) asuvad vasak-parem-kaalal tsentris või vasaktsentris, Reformierakond (REF) ja IRL on aga parempoolsed (ajuti tundub, et isegi paremäärmuses). Kui rohelised on üldtuntult olnud pigem vasakpoolsed (juba oma looduslähedase ilmavaate tõttu), siis Eesti rohelised ise deklareerivad, et nemad end vasak-parem-skaalal ei positsioneeri (?). Kas ollakse nii põhimõttelagedad, et kes magusamat pala pakub, selle kaissu ka joostakse? Meenub, et eelmine valitsuskoalitsioon vasaktsentristlike KE, RA ja paremtsentristliku REF-i vahel oli üks taasiseseisvunud Eesti edukamaid. Väike vastasseis tekitas küll koalitsioonis parajat naginat, kuid kompromisside hinnaga suudeti Eesti Asja siiski tõhusalt edendada. Võib-olla tõesti oleks ka Eestile vaja kaheparteisüsteemi? Seda ka selleks, et võimudel jääks vähemaks võimalusi „ärapanemiseks" nendele, kes pinnuks silmas. Tegelikult on ju tunnusmärke, et Eestis liigumegi kaheparteisüsteemi poole - eks seda näitas juba parempoolsete Isamaa ja ResPublica ühinemine, nüüd loodame ka tsentristlike KE ja RA ühinemist. Siis jääb veel vaid üks samm: REF-i ja IRL-i ühinemine. Usun, et Eestile oleks kõige tervislikum ja pingeid maandavam kaheparteisüsteem: ühel pool vasaktsentristlikud KE+RA+SDP ja teisel - paremtsentristlikud REF+IRL. Nii saaks Eesti endale kõige jätkusuutlikuma ja „ökoloogiliselt" mahedama vastasseisu, välistamaks äärmusi.
UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond Viimati muudetud: 04.11.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |